Roche’i tegevjuht Kadri kutsus. Ütles, et tule, teeme koos suuri asju. Minu teekond eelmise tööandja juures, mis kestis rohkem kui 20 aastat, hakkas lõppema ja oli hea aeg muutusteks. Võtsin Kadri üleskutse vastu ja andsin oma nõusoleku.
Neli aastat tagasi Roche’i tulles olin tõsise väljakutse eest, sest ametipost oli uus ja selle sisustamine oli minu esimene ja teisisõnu ka ainuke ülesanne. Positsiooni nimeks oli avalike suhete juht, inglise keeles kõlavama nimega Public and Governmental Affairs Lead, kauni lühendiga GaPAL. Minu varasem töökogemus oli väga otseselt seotud kas toodetega või inimestega, aga selline kommunikatsiooni ja avalikkusega suhtlemise kogemus oli piiratud.
Laiem tähendus sellel ametipostil on Roche’i olemasolu teadvustamine Eestis, meie tegevuse tutvustamine ja selle läbi inimeste teadlikkuse tõstmine. Oluline osa tööst on ka tavainimestele, mitte meedikutele tähelepanu pööramine, et nad teaksid, kust vajadusel infot otsida, keda ja missuguseid allikaid usaldada, mida haigustest teada ja muud taolist. Farmaatsiasektori eripäraks on see, et otsesuhtlus toodete – mis on kas elupäästvad või elukvaliteeti tõstvad ravimid – lõpptarbijatega puudub. Seega ei saa me ka kliente otse ei kõnetada ega harida. Patsientide harimine aga muutub järjest vajalikumaks ja olulisemaks, sest inimkesksuse ja tulemupõhise tervishoiu suunas liikumine eeldab patsientide suuremat kaasatust ja seega ka teadmisi.
Projekte, mida oleme teinud ja mis on olnud põnevad, on mitmeid – enamus neist on esmakordselt ellukutsutud ja see teeb need eriliseks nii minu kui Roche’i jaoks. Näiteks oli meil vähilugude kogumise projekt koostöös Tervisemuuseumiga. Praegu on jätkuvalt käimas väga põnev koostöö Tervisegeeniuse portaaliga, see on Targa patsiendi blogi, kus saame kirjutada väga huvitavatel teemadel. Teadlikkuse tõstmise osas on veel näiteks veebilehed kasvaja.net ja vähigeenid.ee. Kindlasti kõige mitmetahulisem on meie jaoks nn kopsuvähiprojekt, kus on kaasatud Eesti vähiravikeskused ja tippteadlased, aga ka riigi esindajad.
Kui veel kaugemale ajas tagasi minna, siis esimene suurem ettevõtmine ennetava meditsiini vallas oli rahvusvahelise projekti, rattasõidu Ride4Women korraldamine Eestis koostöös Regionaalhaigla, TAI ja Eesti Haigekassaga. Selle projekti eesmärk on tõsta teadlikkust emakakaelavähist just ennetamise osas: ennetamine on võimalik juhul, kui naised endale teadvustavad, et tervis on nende kallim vara ja osalemine sõeluuringul kindlustab tagala kalli vara pikemaks kestmiseks.
Iga projekt on tõesti eriline, kogu aeg õpin midagi uut ja see teeb töötamise väga rikastavaks, rutiini ei ole ja igav ei hakka!
Ma loodan, et see mõju on ikka
Põnev on, sest saab kaasa aidata inimeste aitamisele ja ka kogu süsteemi muutmisele.
Põnev on olnud, sest aastate jooksul (minu jaoks alates aastast 1996) on palju muutunud nii isiklikus professionaalses plaanis kui ka kogu süsteemis. Alustasin nn müügimehena (tooteesindajana), kes tegeles väga kindlate toodete tutvustamisega arstidele etteantud materjalidega.
Tänane töö on rohkem suure pildi nägemine ja selle mõjutamine olemasolevate võimalustega. Personaalsele arengule andis hea hoo EBSis 2000. aastate alguses omandatud magistrikraad. Magistriõpingutel omandatud (makro- ja mikroökonoomika, turundus, finantsjuhtimine, personalijuhtimine jne) teadmised olid väga oluliseks täienduseks arstiteaduskonnast saadud teadmistele, mille kombineerimine on võimaldanud sektoris püsida ja panustada erinevatesse valdkondadesse. Näiteks tooteturundus, personali areng ja koolitamine, kuni tänase tegevusvaldkonnani – kommunikatsioon ja partnersuhted.
Töö on muutunud koduseks ja internetikeskseks. Uued õppimised on viimasel aastal olnud seotud internetiturunduse ja -kommunikatsiooniga, võib vist isegi öelda, et ristturundusega. Tööpäev sisaldab palju kirjutamist ja lugemist ja seda just patsiendile/inimesele vajaliku ja arusaadava nurga alt. Nii on aktiivselt tegevuses Roche’i erinevad kodulehed, nendega seotud sotsiaalmeedia, nagu ka Roche kureeritav Targa patsiendi blogi Tervisegeeniuses.
Kriisiaeg on andnud kinnitust, et sektor on eluliselt oluline ja omab tervishoiusüsteemis kindlat kohta. Ilma biotehnoloogiafirmadeta ei oleks meil täna vaktsiine, ei oleks ka ravimeid, mida uue koroonaviiruse poolt põhjustatud kopsupõletiku raviks juba kasutatakse ja veel ka uuritakse.
Rutiini ei ole seni tekkinud, sest vastutusvaldkondi on palju ja need on erinevad. Mind motiveerib inimeste aitamine. Inimeste all pean silmas nii kolleege – nende tööle kaasa aitamist – kui ka patsiente, kes vajavad ravimeid, eriti uusi, et paremini ja kauem elada. Kauaaegne kolleeg ravimisektoris on öelnud, et firmas töötades olen saanud aidata vähemalt sama palju patsiente, kui mitte rohkem, kui arst oma kabinetis. Hea meel on näha, et ravimid, mille Eesti patsientide jõudmise nimel oleme palju tööd teinud – tutvustanud ja rahastuse eest võidelnud – on aktiivses kasutuses ja aitavad paljudel igapäeva eluga paremini toime tulla.
Ei ole midagi uut siin päikese all: pere, sõbrad, kehakultuur, loodus ja kaunid kunstid, viimasel ajal ka pöördumine juurte poole. Vaheldust igapäeva tööle pakub ka tegutsemine MTÜs Elu Dementsusega. Isiklik valus kogemus Alzheimeri haigusega on nagu kohustus aidata teisi, kes samade teemade ja probleemidega kokku puutuvad.
Vältimatu arengusuund tervishoiusektorile on kindlasti väärtuspõhisus, see tähendab, et tervishoius keskendutakse rohkem tervisetulemi, mille eesmärk on inimese parem toimetulek on igapäevaelu toimetustega, saavutamisele. See käib käsikäes patsiendikeskse lähenemise ja täppismeditsiiniga. Lühidalt tähendab see siis, et tervise probleemidele lähenetakse mitte teenuspõhiselt, vaid seades keskseks patsiendi ja tema vajadused. Igas tegevuses, alates teenuse kujundamisest, arendusest sh ka ravimite ja meditsiiniseadmete arendamisest kuni teenuste pakkumiseni, lähtutakse patsiendist. Päris suureks eelduseks on siinjuures muidugi patsientide ja üldiselt ühiskonna terviseharitus, mis hõlmab lisaks haiguste alaste teadmiste olemasolu ka teadliku ennetuse, ravisoostumuse tähenduse ja rehabilitatsiooni rolli mõistmist ning aktiivset osalemist kõigis patsiendi teekonna etappides. Siin kõikidel sektoris tegutsejatel ühine kohustus: teha avalikuks enda käsutuses olev informatsioon, et oleks võimalik teha tarku otsuseid.