Roche asutati 1896. aastal Šveitsis, Saksamaal ja Itaalias ning oli üks esimesi ettevõtteid, mis loodi spetsiaalselt teaduslikult uuritud ravimite tootmiseks. Kiire laienemine rahvusvaheliselt õnnestus tänu Roche’i hulljulgele asutajale, Baselist pärit kaupmehele Fritz Hoffmannile.
Sellest ajast alates on Roche kasutanud uuenduslikkust ja uudseid tehnoloogiaid meditsiini arendamiseks ning selleks, et aidata patsientidel elada kauem ja parema elukvaliteediga. Kuigi eesmärk on alati püsinud muutumatuna, on Roche end selle saavutamiseks ettevõttena korduvalt ümber kujundanud.
F. Hoffmann-La Roche & Co asutati 1. oktoobril 1896 Baselis Šveitsis. Ettevõtte asutaja Fritz Hoffmann nägi Hamburgi koolerapuhangu laastavaid tagajärgi ja lubas aidata kaasa tervishoimuutustele. Hoffmann oli veendunud, et ravimeid tuleks toota tööstuslikult ja turustada rahvusvaheliselt.
Roche laieneb üle maailma ja annab tööd rohkem kui 700 inimesele. 1912. aastaks tegutsevad Roche’i tütarettevõtted kokku kolmel mandril kaheksas riigis: Šveitsis, Jaapanis, Prantsusmaal, Venemaal, Itaalias, Saksamaal, Inglismaal ja USA-s.
Roche’i retseptita köhasiirupit saadab peaaegu kohe edu. 1898. aastal turule toodud köhasiirupist saab kiiresti Roche’i esimene menukas toode, mis püsib turul 60 aastat ja paneb aluse ettevõtte edasistele läbimurretele meditsiinis.
Ettevõte satub esimese maailmasõja ja Venemaa kodusõja tõttu sügavasse finantskriisi. Ellujäämise tagamiseks muudetakse Roche aktsiaseltsiks. Aasta hiljem sureb Roche’i asutaja Fritz Hoffmann. Tema järeltulijaks saab Emil C. Barell, kelle juhtimise all võetakse selgem suund teaduspõhisele äritegevusele.
Roche’i esimeseks naisjuhiks saab 30-aastane Baseli päritolu Alice Keller.1925. aastal sõidab ta laevaga Tokyosse, kus tegutseb Roche’i tütarettevõte. Alice Keller liigub Tokyos karjääriredelil ülespoole ja asub 1939. aastal Šveitsi naastes peadirektori ametikohale, mis on tolle aja kohta erakordne saavutus.
Hilde Pfaltz liitub Roche’i farmakoloogiainstituudiga ja tõuseb lõpuks selle juhatajaks.
Pfaltz võttis Roche’is kasutusele mitu uuendust. Tema tähelepanuväärseim saavutus on uute ravimite standarditud testimine teratogeensete omaduste suhtes. 1940. aastal saab Pfaltzist Roche’i esimene ametlik arst.
Poola-Šveitsi päritolu keemik Tadeusz Reichstein avastab viieaastase uurimistöö tulemusel viisi C-vitamiini sünteesimiseks. See oli üks esimesi laialdaselt turustatud ravimitooteid, mida toodeti steriilses keskkonnas, mis oli ohutu, õigesti doseeritud ja seejuures ka taskukohane. Roche’ist saab juhtiv vitamiinide tarnija, mis on ühtlasi ettevõtte esimesi samme biotehnoloogia valdkonnas.
Pärast murranguliseks osutunud onkoloogilise sõeluuringuprogrammi väljatöötamist alustab ettevõte teekonda, mis muudab igaveseks onkoloogilist ravikorraldust.
Roche tõuseb onkoloogia valdkonnas liidriks tänu Roche’is töötava teadlase Robert Duschinsky (pildil) ja biokeemiku Charles Heidelbergi teedrajavale teadustööle. Nende avastused aitavad lõpuks võidelda efektiivsemalt erisuguste vähivormide, sealhulgas jämesoole-, rinna- ja maovähi vastu.
1920ndatel alguse saanud väikesemahuline äritegevus diagnostiliste reagentide valdkonnas oli juba pikemat aega peatunud, kuid sai uue hoo sisse pärast seda, kui Roche otsustas 1966. aastal luua eraldi osakonna diagnostiliste kemikaalide ja seadmete tootmiseks. 1968. aastal toimus ridamisi uusi omandamisi, tänu millele lisandus ettevõttesse vajalikku oskusteavet näiteks elektroonika ja inseneriteaduste valdkonnas.
Aastatel 1968–1972 parandab Roche oma sõltumatute teadusuuringute tegemise võimet. Ettevõte avab mitu uurimiskeskust. Avatakse Roche’i molekulaarbioloogia instituut Nutleys New Jerseys (1968) ja Baseli immunoloogiainstituut (1969), samuti luuakse Nipponi uurimiskeskus Kumakaras Jaapanis (1972).
1979. aastal jätkab Roche laienemist. Roche Nutley lööb käed San Franciscos asuva biotehnoloogiaettevõttega Genentech, et töötada välja protsess interferooni tootmiseks, mida kasutatakse muu hulgas hepatiidi, hulgiskleroosi ja vähktõve raviks. Samal ajal jätkab laienemist ettevõtte diagnostikaosakond.
Baseli immunoloogiainstituudi esimene direktor Niels Kaj Jerne pälvib 1984. aastal Nobeli meditsiinipreemia oma teedrajava töö eest immunoloogia valdkonnas.
1987. aastal läheb Nobeli meditsiinipreemia antikehade geenisegmentide uurimise eest Susumu Tonegawale, kes töötas aastatel 1972–1981 Baseli immunoloogiainstituudis.Tema põhjapanevad avastused sillutavad teed humaniseeritud antikehade tootmisele.
Roche muudab strateegiat, et pühenduda senisest enam tervishoiule. Selle käigus loobutakse kahest tegevusvaldkonnast – 1999. aastal lõhna- ja maitseainetest ning 2002. aastal vitamiinidest ja peenkeemiast. Edaspidi kavatseb ettevõte keskenduda farmaatsia- ja diagnostikaosakonna arendamisele. Mõlema osakonna tugevusi ja teadmisi ühendades seab Roche esikohale uuenduslikud lahendused, mis hõlmavad kogu tervishoiu arengut. Ettevõttel on üha suurem roll personaalmeditsiini väljakujundamises.
1990ndate keskel töötatakse välja arvukalt uuenduslikke vähiravimeid, mis vallandavad onkoloogias tõelise revolutsiooni ja annavad patsientidele uut lootust.
Diagnostikaosakond toob kogu kümnendi vältel turule mitu uuenduslikku toodet meditsiinitestide valdkonnas. Nende hulgas on ka maailma esimene automatiseeritud laboridiagnostika seade, mis võimaldab kasutajal teha mitu testi paralleelselt. See on seninägematu. 1997. aastal omandab Roche ettevõtte Boehringer Mannheim, tõustes seega maailma juhtivaks in vitro diagnostika ettevõtteks ja oluliseks arengusuuna määrajaks diabeediravi valdkonnas.
Roche ja Chugai asuvad Jaapanis üheskoos looma teadusuuringutele keskenduvat ravimiettevõtet. Nippon Roche ja Chugai ühinevad ja uue ettevõtte nimeks saab Chugai Pharmaceutical Co., Ltd. Ettevõte spetsialiseerub biotehnoloogilistele retseptiravimitele.
Pärast 60% aktsiate ostmist Genentechis 1990. aastal omandab Roche 2009. aastal Genentechi ülejäänud aktsiad, et kaks ravimivaldkonna hiiglast ametlikult ühe nime alla tuua. Tänu ühisele tooteportfellile saab Roche’i kontsernist maailma suurim biotehnoloogiaettevõte, mis kasutab inimese geneetilisi andmeid, et töötada välja ravimeid tõsiste või eluohtlike haigustega patsientide raviks. Pärast ühinemist saab Roche juurdepääsu uutele ravimitele ja teadusuuringutele. Genentech võidab aga Roche’i pikaajalisest teaduskogemusest, samuti ulatuslikust rahalisest toetusest ja ülemaailmsest partnerite võrgustikust.
Olles 30 aastat keskendunud peamiselt vähiravile, kasutab Roche nüüd ära molekulaarbioloogia arengusuundumusi, et laiendada tooteportfelli ja töötada välja ravimeid neuroteaduse, hulgiskleroosi, oftalmoloogia ja hematoloogia valdkonnas.
Roche asub tegema koostööd oma ala asjatundjatega, et saavutada kindlam jalgealune, arvestades üha kasvavat andmemahtu, uudseid võimalusi andmete struktureerimiseks ja kasutamiseks ning masinõppe ja tehisintellekti arengusuundi.
2018. aastal omandab Roche kliinilise andmetöötluse juhtivettevõtte Flatiron Health, samuti ettevõtte Foundation Medicine, mis kuulub maailma suurimate vähi genoomiandmebaaside hulka ja spetsialiseerub genoomiprofiilide koostamisele. Need omandamised aitavad Roche’il veelgi paremini mõista täppismeditsiini ja viivad sammu võrra lähemale isikustatud tervishoiule.
Roche omandab Philadelphias asuva ettevõtte Spark Therapeutics, mis asutati eesmärgiga seljatada geneetiliste haigustega kaasnev paratamatus. Ühendatud teadmistepagas parandab arusaamist inimese genoomist ja geneetilistest häiretest, et töötada haiguste algpõhjustele tuginedes välja spetsiaalsed murrangulised ravimeetodid patsientidele, kes kannatavad väga spetsiifiliste geneetiliste haiguste tõttu.
Ülemaailmne koroonaviiruse puhang 2020. aastal seab Roche’ile uue väljakutse. Esmatähtsaks saab töötajate ohutus, aga samal ajal tuleb tagada ka hädavajalike ravimite tootmine, et elupäästvad ravimid ja lahendused jõuaksid patsientideni. Ettevõttel õnnestub kiiresti välja töötada töökindlad testid COVID-19 diagnoosimiseks. Samal ajal jätkub uuenduslike ravimite väljatöötamine mitmesuguste haigustega võitlemiseks.