Kadri Mägi-Lehtsi esitas 19.04.2020
Meil on digilugu – TEHIK ja haiglate IT arendajad on teinud kiiresti ja head tööd, et saada kätte statilised andmed viiruse leviku kohta.
Meil on Geenivaramu ja teaduslikult on püstitatud ka hüpotees, miks tekib osadel haigetel raske kopsupõletik: teatud patsientide geneetiline eripära kutsub neil COVID-19 nakkusest tingituna esile immuunsüsteemi üliaktiivse reageerimise, millega kehal tervikuna on seejärel raske toime tulla.
Meil on haigekassa koostöös ravimiameti ja ravimitootjatega varunud ravimeid, mida teised riigid juba praegu COVID-19 haigete aitamiseks kasutavad ja mille kohta andemeid kogutakse jooksvalt kogu maailmas. Ja muidugi on meil arstid, oma kogemuste ja oskustega teha rahvusvahelisi kliinilisi uuringuid.
Meil on ülikool ja arstiteaduskond.
Aga kas ja kuivõrd me kasutame ära kogu potentsiaali, et struktureeritud andmete põhjal juhtida patsientide raviprotsessi ning seejärel analüüsida ja hinnata selle sobivust, et vajadusel andmetele tuginedes ravitulemusi parandada?