Uuenduslikud raviviisid on pakkunud viimase 30 aasta jooksul vähihaigetele uut lootust.

Me peame aga pidevalt hindama vähiravi tõhusust ning selle mõju patsientidele. Tänapäevane käsitluste eesmärk on mitte ainult pikendada patsientide eluiga, vaid aidata neil säilitada oma elukvaliteet. Uute ravimite positiivne mõju patsientidele suurendab vajadust neid kiiremini välja töötada. See aga nõuab siiani kasutatud klassikaliste tulemusnäitajate (nt üldine elumus) kõrval kasutusele võtma uusi ja alternatiivseid tulemusnäitajaid.

Vähktõve korral võib nn kassikaliste tulemusnäitajate (nt üldine elumuse) kombineerimine alternatiivsete tulemusnäitajatega kiirendada ravimite väljatöötamist ja nende registreerimist ravimiametite poolt. Alternatiivsed ja kiiremini mõõdetavad tulemusnäitajad ennustavad sageli klassikaliste ja pikema ajaga saavuatatvate tulemusnäitajate. Kuna arusaam vähist pidevalt areneb, muudab tulemuste hindmiskriteeriumide kombineerimine uute ravimite väljatöötmisel kogu vähiravi tervikpilti.

Neid hindamiskriteeriume tuntakse paremini tulemusnäitajate nime all. Kas teate, mida need tähendavad?

Ajalooliselt on kliiniliste uuringute vähiravi tõhusust mõõdetud üldise elumuse ja progressioonivaba elumuse abil. Need on endiselt tähtsad tulemuste hindamisel hilisema faasi kliinilistes uuringutes. Lisaks kasutatakse tulemusnäitajaid, mis hindavad uue ravimi kasu-riski suhet.

Üldise elumuse abil mõõdetakse, kui kaua patsient elab, tavaliselt alates ravi alustamisest kuni surmani. Enamasti võrreldakse kaht või rohkemat raviviisi.1

See on tulemusnäitajate kuldstandard, sest mida pikem on üldine elumus, seda rohkem aega saab inimene veeta oma pere ja sõpradega ning seda tõenäolisemalt jõuavad nad oma elu järgmise tähtsa verstapostini.

Progressioonivaba elumus näitab, kui kaua inimene elab nii, et haigus ei halvene ehk ei arene edasi (ei progresseeru). Progressioonivaba elumust saab hinnata kasvaja progresseerumise, uute haiguskollete ilmumise ja/või surma (mis tahes põhjusel) järgi.2

Vähihaige jaoks tähendab progressioonivaba elumuse pikenemine haigussümptomite tekke edasilükkumist, väiksemat ärevust ja haiguse progresseerumisega seostatavat ebakindlust ning paremat elukvaliteeti.2

Haiguvaba elumust mõõdetakse vähi varase staadiumi kliinilistes uuringutes ja see on ajavahemik inimese elus, mil ta elab vähi või selle taaspuhkemise märkideta pärast haiguse esmast ravi.3

Selle abil saab arvutada hinnangulise tervenemismäära – varases staadiumis haiguse ravieesmärgi – märkimisväärselt kiiremini kui üldise elumuse abil.

Ravile reageerimise määra ja selle pikkust on kasutatud ravi kasvajavastase toime otseste mõõtevahenditena. Meie kasutame neid tavaliselt varastes ja/või väikestes kliinilistes uuringutes esmaste tulemusnäitajatena või suuremates uuringutes teiseste tulemusnäitajatena. Nende uuringute positiivsed andmed võivad aidata kiirendada ravimiametite poolset ravimite registreerimist.4 Iga inimene võib ravile reageerida erinevalt, kuid need tulemusnäitajad võivad näiteks anda aimu sellest, kas ravi saab anda neile pere ja lähedastega aja veetmiseks juurde kuid või aastaid.

Ravivastuse määr on protsent patsientidest, kelle kasvajat on ravi teatud määral vähendanud. Samamoodi nagu progressioonivaba elumus, võib see tähendada, et vähihaige kogeb vähem haiguse süvenemisega seotud sümptomeid.4

Kui inimese puhul täheldatakse täielikku ravivastust, tähendab see, et kasvaja on pärast ravi täielikult kadunud. Uuringud ja testid ei näita vähi märke.5

Ravivastuse kestus on aeg alates esimeste paranemismärkide dokumenteerimisest kuni haiguse taastekkeni, mille jooksul jätkab kasvaja ravile reageerimist.4

Vähiravi areneb edasi, mis tähendab, et meil on vaja uusi või kohandatud tulemusnäitajad, et mõõta ravimi tõhusust täpsemalt või tulemuslikumalt konkreetsetes olukordades, nagu haiguse varase staadiumi, verevähkide või uute ravimeetodite, näiteks immuunravi korral. Uued tulemusnäitajad töötavad hästi koos klassikaliste tulemusnäitajatega.

Täielikku patoloogilist ravivastust kasutatakse varases staadiumis haigustega seotud kliinilistes uuringutes, et hinnata operatsioonieelse ravi (ehk neoadjuvantravi) tõhusust, sest see annab tulemuse kiiremini kui progressioonivaba elumus või üldine elumus. Täielik patoloogiline ravivastus tähendab, et operatsiooni ajal ei ole vähirakud tuvastatavad ja paljudel juhtudel näitab see, et haigus ei puhke uuesti.6

Kasvajate immuunravi käigus täheldatakse vahel ebatavalise ravivastuse mustreid, mida ei saa ravitõhususe hindamiseks kasutatavate ühtsete kriteeriumite abil edukalt hinnata. Immuunsusega seotud ravivastuse hindamise kriteeriumid ei ole tulemusnäitaja, vaid selle kohandus, mille puhul võetakse arvesse kasvaja suurenemist immuunsüsteemi rakkude kasvajasse sisenemise tõttu (pseudoprogresseerumine).7

Minimaalse residuaalse ehk järelejääva haiguse hindamise abil mõõdetakse ravivastuse ulatust verevähkide puhul. Minimaalne residuaalne haigus võib olla progressioonivaba elumuse varane märk ja kiirendada aeglaselt kasvavate verevähkide ravimite väljatöötamist.8 Minimaalse residuaalse haiguse puhul kasutatakse uuemaid, äärmiselt tundlikke tehnoloogiaid, et tuvastada teatud verevähkide märke, kui tavapäraste uuringutega pole midagi leitud.9

Me peame leidma tasakaalu ravi tõhususe ja üldmõju vahel, mida ravimid inimeste igapäevaelule avaldavad. Ravimi ohutusprofiil ja selle jälgimine on ravimi väljatöötamise tähtis osa.

Et ravi oleks edukas, peavad ravi eelised kaaluma üles selle kõrvaltoimed. Ravimi kõrvaltoimete ja seega ka ohutusprofiili jälgimine on ravi väljatöötamise tähtis osa.10

Ravi katkestatakse tihti toksilisuse või talumatute kõrvaltoimete tõttu või arsti otsusel.11 Kuigi ravi katkestamise madal määr ei aita otseselt hinnata ravitõhusust, võib see olla hea elukvaliteedi näitaja.

Lisaks ohutuse ja kõrvaltoimetega seotud andmetele, mida kogume kõigi kliiniliste uuringute käigus, on paljude tulemusnäitajate eesmärk tuvastada ravi üldmõju inimesele. Elukvaliteedi mõõtmine aitab hinnata ravi ohutust ja talutavust igapäevaelus, aga ka sümptomaatilist paranemist.11


„Millised on kõrvaltoimed? Kas ma olen edaspidi kogu aeg väsinud? Kuidas see ravi mu igapäevaelu mõjutab?“ Seda tüüpi küsimused on üha tähtsamad ning sümptomaatilist paranemist peetakse otseseks kliiniliseks eeliseks ja ravimi registreerimise oluliseks tulemusnäitajaks.12 Neid tulemusnäitajaid tuntakse patsiendikesksete tulemitena ja need kajastavad patsientide hinnangut oma tervisele või elukvaliteedile kliinilise uuringu kontekstis. Patsiendikesksete tulemite andmed jagunevad mitmesse kategooriasse.

Tervisega seotud elukvaliteedi puhul seostatakse elukvaliteeti otseselt inimese emotsionaalse või füüsilise tervisega – tihti inimese enda hinnangu põhjal. Patsientidele tähendab see, et nad suudavad jätkata oma tavapäraste ülesannete ja toimingutega, sealjuures on nende füüsiline ja vaimne heaolu parem.13

Nende teemadega seotud patsiendikesksete tulemite andmeid kogutakse küsitluste abil, milles uuritakse, kuidas sümptomid on mõjutanud igapäevaelu, üldist aktiivsust, tuju, suhteid ja üldist elurõõmu.12 Kui inimesel on piisavalt jaksu, et teha pargis lühike jalutuskäik, käia lastel järel või teha teisi igapäevatoiminguid, võib see avaldada väga suurt mõju.

Kui kliiniliste andmete puhul vaadeldakse kõrvaltoimete esinemissagedust ja raskusastet, siis patsiendikesksete tulemite andmete puhul uuritakse kõrvaltoimete üldist ulatust ning kuidas kõrvaltoimed, nagu iiveldus, väsimus ja valu, võivad mõjutada inimese igapäevaelu. Mida harvemad ja vähem häirivad on kõrvaltoimed, seda talutavam on ravi.

Viited

  1. NCI Dictionary of Cancer Terms. [online] Available from:[Accessed May 2018]

  2. SI. Gutman, M. Piper, M.D. Grant, et al. [online] Available from:[Accessed May 2018]

  3. NCI Dictionary of Cancer Terms. [online] Available from:[Accessed May 2018]

  4. FDA. [online] Available from: https://www.fda.gov/downloads/Drugs/.../Guidances/ucm071590.pdf [Accessed May 2018]

  5. NCI Dictionary of Cancer Terms. [online] Available from:[Accessed May 2018]

  6. NCI Dictionary of Cancer Terms. [online] Available from:[Accessed May 2018]

  7. L. Seymour et al. Lancet Oncology. 2017; 18(3):143-152

  8. European Medicines Agency (2014) Guideline on the use of minimal residue disease as an endpoint in chronic lymphocytic leukaemia studies. Available at:[Accessed May 2018]

  9. Boldeanu F et al. Minimal Residual Disease - Generalities and Perspectives. TMJ 2011: 61; 3 – 4.

  10. FDA. [online] Available from:[Accessed May 2018]

  11. As defined in the BEST (Biomarkers, EndpointS, and other Tools) Resource Glossary, developed by FDA-NIH Biomarker Working Group. Available at:[Accessed May 2018]

  12. E. Nelson et al. BMJ. 2015;350:g7818

  13. M. Karimi and J. Brazier. Pharmacoeconomics. 2016;34(7):645-649