Light bulb moments in multiple sclerosis (MS)

Sclerosis multiplex´i (SM) ehk hulgiskleroosiga seotud verstapostid ajaloos

First known case of MS

1421

Esimene teadaolev SM-i haigusjuhtS

1421. aastal uisutas 15-aastane pühak Lidwina Hollandi linnas Schiedamis, kui tal tekkis korraga nõrkus ja ta kukkus ning murdis roide. Kukkumine oli tema haiguse esimene ilming ja haigus süvenes progresseeruvalt kuni mõlema jala halvatuseni. Ajaloolased loevad Lidwinat üheks esimestest dokumenteeritud SM-i juhtudest.1

First illustrations of MS

1830s

SM-i esimesed illustratsioonid

1830. aastatel olid Prantsuse anatoom Jean Cruveilhier ja Šoti patoloog Robert Carswell esimesed, kes kirjeldasid ja illustreerisid samaaegselt, kuid teineteisest sõltumatult SM-i korral tekkivaid närvisüsteemi haiguskoldeid.2, 3

The clinical diagnosis of MS

1868

SM-i kliiniline diagnoos

Pariisi ülikooli professor dr Jean-Martin Charcot ravis noort naist, kellel esinesid värinad ja segane kõne. Pärast naise surma leidis ta tema ajust naastud, mis said nimeks „sclerose en plaques“ (sklerootilised naastud). Ta seostas neid naaste oma muude kliiniliste tähelepanekutega ning oli esimene, kes diagnoosis SM-i eraldiseisva haigusena.3, 4

The discovery of myelin

1878

Müeliini avastamine

1878. aastal avastas Prantsuse teadlane dr Louis Ranvier müeliini, mis kaitseb ja toetab närvirakke ning on SM-iga patsientidel kahjustatud.4

The pathology of MS

1916

SM-i patoloogia

Edinburghi ülikooli patoloog dr James Dawson tegi 1916. aastal läbimurde SM-i patoloogias, kui ta kirjeldas esmakordselt mikroskoopilist müeliini kahjustust ja veresoonte põletikku ajus.8

The emergence of new research

1933

Uute uuringute ilmumine

1933. aastal tõestas Ameerika teadlane dr Thomas Rivers, et SM ei ole viirushaigus. Ta näitas, et SM-i sümptomid saab esile kutsuda loomadel, süstides tervet müeliini ja põhjustades autoimmuunreaktsiooni. Seda haigusvormi loomadel nimetati eksperimentaalseks allergiliseks entsefalomüeliidiks (EAE).4

The role of T cells uncovered

1959

T-rakkude rolli selgumine

1959. aastal tegi Ameerika neuroimmunoloog dr Philip Paterson kindlaks, et EAE tekkes osalevad T-rakud, kui ta kandis haiguse ühelt loomalt üle teisele, süstides nimetatud immuunrakke.5, 6

The role of B cells uncovered

1960

B-rakkude rolli selgumine

1960. aastal tegi rühm teadlasi SM-iga inimeste tserebrospinaalvedelikus kindlaks teist tüüpi immuunrakud, mida nimetatakse B-rakkudeks. See oli diagnoosimisel suur samm edasi.7

The role of the immune system further illuminated

1960ndad ja 1970ndad

Täiendav selgus immuunsüsteemi rolli kohta

Kahe järgmise aastakümne jooksul uuriti täiendavalt inimese immuunsüsteemi rolli SM-i korral. 1960. ja 1970. aastate vahepeal kinnitasid mitmed teadlased, et SM on immuunsüsteemi vahendatud haigus.8, 9

MRI first used to diagnose MS

1981

SM-i diagnoosimiseks kasutati esmakordselt MRT-d

1981. aastal kasutas Briti teadlane dr Ian Robert Young SM-iga inimese aju uurimiseks magnetresonantstomograafiat (MRT). Pärast esimest uuringut sai selgeks, et MRT-d saab haigusnähtude tuvastamiseks kasutada isegi siis, kui patsiendil sümptomid puuduvad.8

New standard for measuring disability

1983

Puude hindamise uus standard

Neuroloog John Kurtzke lõi laiendatud puude staatuse skaala (Expanded Disability Status Scale, EDSS), mida kasutatakse SM-iga inimeste hindamisel kliinilises praktikas ja kliinilistes uuringutes.10 Hinnatavate näitajate hulgas on näiteks nägemisfunktsioon, koordinatsioon ja raskus jäsemete liigutamise raskendatus/raskus.

The first MS treatments

1990ndad

Esimesed SM-i ravivõimalused

1990. aastatel töötati välja esimesed ravivõimalused SM-i nähtude ja sümptomite kontrolli all hoidmiseks, kuid mitte ravimiseks. Heaks kiideti mitmed süstitavad ravimid, mis vähendavad SM-i kõige sagedasema haigusvormi - ägenemistega kulgeva SM-i (RMS) - korral närvisüsteemi atakkide sagedust8 Sestsaadik on välja töötatud täiendavaid ravimeid, mis aeglustavad puude süvenemist.

More treatment options become available for relapsing MS

2000ndad

Ravivõimaluste laienemine ägenemistega kulgeva SM-i ravis

Ägenemistega kulgeva SM-i raviks töötati välja ja kiideti heaks erineva toimemehhanismi ja manustamisviisiga uusi ravimeid. Enamike ravimite efektiivsus tuleneb T-rakkude funktsiooni mõjutamisest.

The continuation of innovation

Tänapäev

Innovatsiooni jätkumine

Kahe viimase aastakümne jooksul on teadlased jätkanud SM-i uurimist. Viimased uuringud viitavad sellele, et ka B-rakkudel on tähtis roll SM-i progressioonis.11, 12

Viited

  • 1. Medaer, R. (1979). Does the history of multiple sclerosis go back as far as the 14th century? Acta Neurologica Scandnavica. 60(3):189–92.
  • 2. Murray, T. (2009). Robert Carswell: The First Illustrator of MS. The International MS Journal. 2009. 16, 98–101.
  • 3. Compston, A., Lassmann, H., McDonald, I. (2006). McAlpine's Multiple Sclerosis (Fourth Edition). London: Churchill Livingstone. 3–6.
  • 4. Rolak, L. (2003). MS: The Basic Facts. Clinical Medicine & Research. 1 (1), 61–62.
  • 5. Paterson, P. (1960). Transfer Of Allergic Encephalomyelitis In Rats By Means Of Lymph Node Cells. The Journal of Experimental Medicine. 111, 119–1947.
  • 6. Fletcher, J et al. (2010). T cells in multiple sclerosis and experimental autoimmune encephalomyelitis. Clinical and Experimental Immunology. 162, 1–11.
  • 7. Holmøy, T. (2009). The Discovery of Oligoclonal Bands: A 50-Year Anniversary. European Neurology. 62, 311–315.
  • 8. Rolak, L. (2009). The Basic Facts: The History of MS. National MS Society. 1–11.
  • 9. Steinman, L. (2003). Optic Neuritis, A New Variant of Experimental Encephalomyelitis, A Durable Model for All Seasons, Now In Its Seventieth Year. The Journal of Experimental Medicine. 197 (9), 1065–1071.
  • 10. Kurtzke, J. (1983). Rating neurologic impairment in multiple sclerosis: An expanded disability status scale (EDSS). Neurology. 33, 1444–52.
  • 11. Disanto G, Morahan JM, Barnett MH, Giovannoni G, Ramagopalan SV. (2012). The evidence for a role of B cells in multiple sclerosis. Neurology. 78 (11), 823–32.
  • 12. Hauser, S. et al. (2008). B-Cell Depletion with neuroparalytic accidents in Relapsing–Remitting Multiple Sclerosis. New England Journal of Medicine. 358, 676–88.