Rinnavähk – lootuse teekond

toob kaasa 3 uut rinnavähi diagnoosi maailma

Rinnavähk on naiste seas levinuim vähivorm.1 Maailmas diagnoositakse aastas 1,67 miljonit uut juhtu ja sellesse haigusse sureb igal aastal umbes 500 000 naist. See tähendab, et iga 20 sekundi tagant diagnoositakse kusagil maailmas ühel naisel rinnavähk ja iga viie minuti tagant sureb maailmas seetõttu rohkem kui kolm naist.1

Rinnavähil eritatakse erinevaid alavorme, mis kõik on saanud alguse rinnanäärme rakkudest aga on bioloogiliselt erinevad ja nende kliiniline kulg varieerub.

Valgud mängivad kasvaja arengus tähtsat rolli andes rakkudele kasvu- ja jagunemissignaale, mis viivad nende haigusliku paljunemiseni.

Patsiendi rinnavähi vormi teadmine aitab välja selgitada tõhusaima ravi ja haiguse tõenäolise kulu.

Rinnavähi vormi saab kindlaks teha rakkude pinnal leiduva kolme retseptori esinemise või puudumise põhjal: östrogeeni retseptor, progesterooni retseptor ja inimese epidermaalse kasvufaktori 2. tüüpi retseptor (HER2).2 Diagnoosimise käigus saab selgeks teha, kas vähk on nendest retseptoritest ühe või mitme suhtes positiivne.

HR-positiivne rinnavähk on rinnavähi levinuim vorm, mis hõlmab umbes 80% juhtudest.2 Rinnavähki peetakse HR-positiivseks, kui vähirakud toodavad ebaloomulikult palju hormoonide – östrogeeni ja/või progesterooni retseptoreid. Kuna need hormoonid saadavad rakkudele retseptorite kaudu kasvu- ja jagunemissignaale, tekib rinnanäärme rakkude kontrollimatu kasv, mis lõpuks resulteerub kasvaja tekkega. HR-positiivset rinnavähki ravitakse tavaliselt hormoonraviga ehk ravimitega, mis pärsivad östrogeeni ja/või progesterooni retseptorite tööd või langetavad hormoonisisaldust veres.

HER2-positiivne rinnavähk, mille korral toodavad rakud üleliia HER2-valku, moodustab umbes 20% kõikidest rinnavähijuhtudest. See rinnavähi vorm võib olla eriti agressiivne. Ravimata jätmise korral areneb haigus kiiresti edasi ja ellujäämisvõimalused on võrreldes HER2-negatiivse haigusega (st kui rinnavähirakke katab normaalne kogus HER2-valku) väiksemad.3 Tänapäeval on olemas HER2-valgu vastu suunatud ravimeetodeid, mis blokeerivad vähirakkudele saadetavaid kasvu- ja jagunemissignaale.

Kolmiknegatiivne rinnavähk on rinnavähi haruldane vorm, mis moodustab umbes 10–20% kõigist juhtudest.4 Seda rinnavähi vormi iseloomustab östrogeeni ja progesterooni retseptorite ning HER2-valgu liigtootmise puudumine. Niisuguse rinnavähitüübi põhjused on seega üldjoontes teadmata, mistõttu on seda vähivormi eriti raske ravida. Kuigi keemiaravi võib patsientidele mõjuda, on ravivõimalused üldiselt piiratud ja prognoos tihtipeale halb.5

Patsiendi rinnavähi vormi teadmine on tähtis just ravi seisukohast. Kuigi kirurgiline- või kiiritusravi, on rinnavähi eri vormide puhul sarnane, võib süsteemravi – näiteks keemia-, hormoon- või bioloogiline ravi eri vähivormide korral olla erinev.6

Diagnoosimisel öeldakse patsientidele, millises staadiumis rinnavähk on. See näitab ära kasvaja suuruse ning kas ja kui kaugele see on arenenud. Staadiumid on tähtsad, sest need aitavad onkoloogidel otsustada, kuidas patsienti kõige paremini ravida. Üldjoontes on vähki seda keerulisem ravida, mida kaugemale see on arenenud, ja seda halvem on tõenäoliselt ka prognoos.7

Enamik rinnavähijuhtumeid diagnoositakse varajases staadiumis, enne kui vähk on rinnast kaugemale levinud.8,9 Varakult avastatud rinnavähk võib olla ravitav.10 Selle ravi on põhjalik ja võib hõlmata operatsioonieelset ning –järgset süsteemravi vähirakkude hävitamiseks ja taastekkimise vältimiseks.

Kahjuks diagnoositakse mõnel patsiendil kohe alguses haigus kaugelearenenud staadiumis või tuleb tema vähk pärast varajase vormi ravi tagasi ja süveneb. Patsiente, kelle vähk on levinud teistesse elunditesse, näiteks ajju või maksa, ei saa kahjuks enam terveks ravida. Kaugelearenenud rinnavähiga patsientide ravi eesmärk on pikendada eluiga nii palju kui võimalik ning hoida ühtlasi patsiendi enesetunne nii hea kui võimalik, leevendades sümptomeid ja vähiravi kõrvaltoimeid.11