Kopsuvähk

Igal aastal sureb kopsuvähki rohkem inimesi kui rinna-, jämesoole- ja eesnäärmevähki kokku.1 Kuigi viimastel aastatel on välja töötatud mitmesuguseid eluiga pikendavaid ravimeid, on kopsuvähk endiselt surmav haigus. „Kopsuvähk on aastakümneid olnud kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja, mis põhjustab 1/5 kõigist vähisurmadest,“ selgitab Roche'i kontserni meditsiinidirektor Alan Sandler. „See on üks raskemini ravitavaid vähiliike.“

Kopsuvähki iseloomustab ebanormaalsete rakkude kontrollimatu vohamine kopsus. Selle kaks põhiliiki on mitteväikerakk-kopsuvähk ja väikerakk-kopsuvähk. Mitteväikerakk-kopsuvähk on sagedasim kopsuvähi liik, mis moodustab ligikaudu 85% kõigist kopsuvähi juhtudest.2

On üldteada, et kopsuvähi peamine tekkepõhjus on suitsetamine. Sellega seostatakse umbes 80% kopsuvähi juhtudest.3 Samas ei ole suitsetamine ainus põhjus – igal aastal diagnoositakse ligikaudu 270 000 uut kopsuvähi juhtu, mis ei ole seotud suitsetamisega. Muud mitteväikerakk-kopsuvähi põhilised riskitegurid on:3

• Kiiritus – kiiritusravi saanud inimestel on mõõdukalt suurem risk haigestuda kopsuvähki

• Tööalased riskitegurid – inimestel, kes töötavad teatud tööstusharudes ja kutsealadel, kus puututakse kokku ohtlike vähkitekitavate (kantserogeensete) ainetega, nagu asbest ja põlemisgaasid, võib olla suurem risk haigestuda kopsuvähki

• Linnade õhusaaste – tõendid näitavad, et linnades esineb õhusaaste tõttu kopsuvähki sagedamini kui maapiirkondades

• Siseruumide õhusaaste – Hiina ja teiste Aasia riikide mittesuitsetavatel naistel võib olla suurem kopsuvähki haigestumise risk halva ventilatsiooniga ruumide tõttu, kus põletatakse regulaarselt kivisütt, puitu või muid tahkekütuseid

• Muud kopsuhaigused – kopsutuberkuloosi või kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) inimestel on suurem risk haigestuda kopsuvähki

Kahjuks diagnoositakse enam kui kaks kolmandikku kõigist kopsuvähi juhtudest hilises staadiumis, kui kasvajakoldeid esineb mitmes kehapiirkonnas.4 „Hoolimata hiljutistest edusammudest on kopsuvähi viie aasta elulemus võrreldes teiste levinud vähiliikidega endiselt väike, eriti haiguse hilises staadiumis,“ ütles dr Sandler. Nagu paljude teiste vähiliikide korral, kehtib ka kopsuvähi kohta reegel, et mida varem see diagnoositakse, seda suurem on patsiendi ellujäämisvõimalus.*

Kopsuvähi ravivõimalused olenevad vähi liigist ja staadiumist ning kasvaja suurusest ja asukohast kopsus. Ravi oleneb samuti sellest, kas vähk on levinud teistesse kehaosadesse ja milline on patsiendi üldine füüsiline seisund. Ajalooliselt on mitteväikerakk-kopsuvähi raviks kasutatud järgmisi ravimeetodeid:

• Kirurgiline ravi: lokaliseeritud varases staadiumis mitteväikerakk-kopsuvähki on võimalik edukalt kirurgiliselt ravida.

• Kiiritusravi: kui kasvajat ei ole võimalik kirurgiliselt eemaldada, kasutatakse kiiritusravi (üksi või koos keemiaraviga).

• Keemiaravi: kasutatakse hilise staadiumi korral, mil diagnoositakse enamik mitteväikerakk-kopsuvähi juhte.4 Hilises staadiumis on kasvaja levinud teistesse kehaosadesse ja seda ei saa enam kirurgiliselt edukalt eemaldada.

• Sihtmärkravi: hõlmab monoklonaalseid antikehi, väikseid molekule, vaktsiine ja geeniteraapiat, mis on kõik suunatud kindlate protsessiradade mõjutamisele.

Selge on see, et kopsuvähk on suur probleem nii kliinilises praktikas kui ka teadustöös. Immuunravi lisandumine olemasolevatele vähiravi meetoditele annab patsientidele ja nende peredele lootust.

Eluiga pikendavate ja hästi talutavate ravimeetodite järele on endiselt suur vajadus, eriti kaugelearenenud ja metastaseerunud mitteväikerakk-kopsuvähi korral. Immuunravi võib siin olla väga tähtis. „Roche'is tehakse tööd selle nimel, et see vajadus saaks kopsuvähiga patsientide seas rahuldatud,“ ütles dr Alan Sandler.