Müütide murdmine hemofiilias

Hemofiilia kohta on levinud palju väärarusaamu. Klõpsake allpool olevaid kaardikesi, et hajutada neist mõned kõige sagedasemad.

Kui hemofiiliaga inimene endale sisse lõikab, tekib surmaga lõppev verejooks.

Iga verejooks ei ole eluohtlik. Hemofiiliaga inimestel võivad tekkida verevalumid või lihase- ja liigesesisesed verejooksud ning kui neid esineb sageli, seostatakse seda pikaajalise kahjustuse tekkega.1

Hemofiiliaga inimestel esinevad ainult välised verejooksud, näiteks sisselõike või kriimustuse tagajärjel.

Hemofiiliaga inimestel võivad tekkida ka iseeneslikud sisemised verejooksud. Kõige sagedamini tekib verejooks põlve-, hüppe- või küünarliigeses.2

Hemofiiliaga inimestel on lühike oodatav eluiga.

Õige raviga on hemofiiliaga inimestel tänasel päeval peaaegu keskmine oodatav eluiga.3

A-hemofiilia võib aja jooksul paraneda.

A-hemofiilia on krooniline eluaegne haigus, mille põhjuseks on VIII hüübimisfaktori puudulikkus, mis üldiselt aja jooksul ei muutu.3

Hemofiiliaga lastel esineb alati perekonnas hemofiiliat.

Kuigi hemofiilia on tavaliselt pärilik haigus, tekib see ühel kolmandikul haigusjuhtudest iseeneslikult, peredes, kus seda haigust varem pole esinenud.4

Hemofiiliat esineb ainult poistel või meestel.

Kuna hemofiilia tekke eest vastutav geen on seotud X-sugukromosoomiga, esineb hemofiiliat enamasti meestel. Hemofiiliat võib esineda ka naistel, kuid harva.5

Raud, teatud vitamiinid ja maapähklid võivad hemofiiliast terveks ravida.

Tänasel päeval puudub ravi, mis võimaldaks hemofiiliat välja ravida.3 Praegune ravi hõlmab enamasti puuduva VIII hüübimisfaktori asendusravi.6

Kõigil A-hemofiiliaga inimestel esinevad ühesugused sümptomid.

A-hemofiilia sümptomid võivad olla erinevad sõltuvalt VIII faktori tasemest. A-hemofiilia saab liigitada kergeks, mõõdukaks või raskeks.6

Kõik hemofiiliaga inimesed on Inglismaa kuninganna Victoria otsesed järeltulijad

Veritsushäireid on palju erinevaid tüüpe.7 Kuninganna Victoria oli usutavasti B-hemofiilia kandja, mida põhjustab erineva hüübimisfaktori puudulikkus kui A-hemofiiliat.8

Hemofiiliaga inimesed ei või sporti teha.

Õige ravi korral saavad hemofiiliaga inimesed harrastada erinevaid spordialasid, näiteks ujumist ja jooksmist, kuid kontaktspordialad ei ole tavaliselt soovitatavad.3

Hemofiilia kõigi vormide puhul esineb VIII hüübimisfaktori puudulikkus.

Kõige sagedasem hemofiilia vorm on A-hemofiilia, mis on tingitud VIII hüübimisfaktori puudulikkusest. B-hemofiilia on tingitud IX faktori ja C-hemofiilia XI faktori puudulikkusest.7

Kõigil hemofiiliaga inimestel tekib lõpptulemusena liigesekahjustusest tingitud puue.

Hea uudis on see, et õige ennetava (profülaktilise) raviga saab hemofiiliaga inimestel sagedasi liigesesiseseid verejookse ja pikaajalist liigesekahjustust ära hoida.9

Viited

  1. University of California San Francisco. Conditions & Treatments, Hemophilia, Signs and Symptoms. [Online].[Accessed May 2020].

  2. World Federation of Hemophilia. About, Bleeding Disorders, Introduction to Hemophilia. [Online]. https://elearning.wfh.org/elearning-centres/introduction-to-hemophilia//#symptoms_and_diagnosis_hemophilia. [Accessed May 2020].

  3. World Federation of Hemophilia. About, Bleeding Disorders, Introduction to Hemophilia. [Online]. https://elearning.wfh.org/elearning-centres/introduction-to-hemophilia/#hemophilia_faq. [Accessed May 2020].

  4. Haemophilia Foundation Australia. About Bleeding Disorders, Haemophilia, Inheritance. [Online] .[Accessed May 2020].

  5. Centers for Disease Control and Prevention. Hemophilia, What is haemophilia. [Online].[Accessed May 2020].

  6. WFH. Guidelines for the management of hemophilia. 2012. [Online].[Accessed May 2020].

  7. National Hemophilia Foundation. Bleeding Disorders, Types of Bleeding Disorders. [Online].[Accessed May 2020].

  8. National Hemophilia Foundation. Bleeding Disorders, History of Bleeding Disorders. [Online].[Accessed May 2020].

  9. Nilsson M, Berntorp E, et al. Twenty-five years' experience of prophylactic treatment in severe haemophilia A and B. Journal of Medicine. 1192; 232(1):25-32.

KontaktMaailmaslinkedinfacebooktwitterinstagramyoutubeMeistTegevusaladTöökohadMeediaLoodPrivaatsusteadeÕiguslikud alused