Tänapäeva räägitakse meedias palju diagnostilistest testidest. Allpool on ülevaade väljenditest, mis aitavad mõista testimisteemalisi arutelusid. Klõpsake kaardil, et rohkem teada saada!
Antigeen on see osa haigustekitajast, mis kutsub esile immuunvastuse. Antigeeni test võimaldab tuvastada kindlale haigustekitajale (haigust põhjustav bakter, viirus või muu mikroorganism) spetsiifilisi valke.
Antikehad on valgud, mis aitavad võidelda infektsioonidega. Antikehade test on verepõhine test, mille abil tehakse kindlaks, kas inimene on haigustekitajaga (haigust põhjustav bakter, viirus või muu mikroorganism) kokku puutunud ja kas tal võib olla tekkinud selle suhtes immuunsus.
CE-märgis kinnitab, et tootja on testi hinnanud ja see vastab EL-i ohutus-, tervise- ja keskkonnakaitsenõuetele. See on nõutud mistahes riigis valmistatud toodete puhul, mida turustatakse EL-is või EL-i mittekuuluvates riikides, kus CE-märgis on heaks kiidetud.
Diagnostika on tervishoius keskse tähtsusega. Erinevad diagnostikameetodid aitavad kaasa haiguste ennetamisele, skriinimisele, diagnoosimisele, jälgimisele ja ravile.
Immunodiagnostika on diagnostiline metoodika, mille puhul kasutatakse antikehade määramist patogeenide avastamiseks. Immunodiagnostika on kasutusel nakkushaiguste, kasvajate, narkootikumide, diabeedi, valkude, ravimite ja allergeenide tuvastamise põhimeetodina.
In vitro diagnostika hõlmab teste, milles kasutatakse uurimismaterjalina inimkehast võetud materjali, sh verd, kudesid ja uriini. Need testid annavad objektiivset teavet haiguste diagnoosimiseks, raviks ja ennetamiseks. Need mõjutavad ligikaudu kahte kolmandikku kliinilistest otsustest, moodustades samal ajal vaid 2% tervishoiukulutustest.
Kliiniline (bio)keemia on keemiavaldkond, mis tegeleb üldiselt kehavedelike analüüsiga diagnostilistel eesmärkidel. Kuigi uurida on võimalik kõiki kehavedelikke, on peamised uurimismaterjalid seerum ja plasma. Seerum on vedelik, mis moodustub pärast vere hüübimist. Plasma on vedelik, mis moodustub, kui hüübimist takistatakse antikoagulandi lisamisega.
Koediagnostika keskendub inimkehast võetud koeproovide analüüsimisele. Seda rakendatakse kõige sagedamini kasvajate diagnoosimisel, hindamisel ja ravis.
Kulumaterjalid on ühekordsed tarvikud, nagu otsikud, plaadid, kattekiled, kassetid, mahutid ja pudelid.
Molekulaardiagnostika abil on võimalik tuvastada patogeene, haigusi ja seisundeid, uurides patsientidelt võetud proovides leiduvaid molekule, sh valke, DNA-d ja RNA-d.
Polümeraasi ahelreaktsiooni tehnoloogia võimaldab paljundada väikestes kogustes geneetilist materjali (DNA-d või RNA-d). Tänu sellele on toimunud hüppeline areng haiguste (nt HIV-i) diagnoosimises ja seires.
Proovid on inimkehast võetud analüüsimaterjali – vere, uriini või koe – väikesed kogused. Proovide võtmiseks kasutatakse mõnikord abivahendeid, näiteks vatitampooni.
Reagendid on biokeemiliste või keemiliste ühendite segud, mida kasutatakse in vitro diagnostilistes testides. Näide: lüüsipuhver on reagent, mida kasutatakse SARS-CoV-2 testides rakkude ja/või viiruste lõhustamiseks eesmärgiga uurida nende geneetilist koostist ja teha kindlaks, kas patsient on viirusega nakatunud või mitte.
Seadmed on keeruka ehitusega aparaadid, mida kasutatakse diagnostiliste testide tegemiseks ja automatiseerimiseks. Mõni seade on eraldiseisev, kuid mõni neist on osa süsteemist.
Seroloogilised testid on verepõhised testid, mida kasutatakse antikehade ja antigeenide tuvastamiseks uurimismaterjalis.
Sobivusdiagnostika all peetakse silmas teste, mis annavad teavet konkreetse ravisoovituse osas. Need testid aitavad tervishoiutöötajatel kindlaks teha, kas ravi kasulikkus kaalub üles sellega kaasneda võivad tõsised riskid. Sobivusdiagnostikat rakendatakse kõige sagedamini kasvajate sihtmärkravi korral.
Suure jõudlusega seade on ulatuslikult automatiseeritud aparaat või aparaatide kogum, mis võimaldab lühikese aja jooksul suures mahus testide tegemist.
Testikomplektid on klientidele kasutamiseks mõeldud reagentide komplektid.
Spetsiifilisus iseloomustab testi võimet õigesti tuvastada patsiente, kes ei ole kokku puutunud haigustekitajaga või kellel ei esine teatud haigust või seisundit (tõeselt negatiivne tulemus).
Tundlikkus iseloomustab testi võimet õigesti tuvastada patsiente, kes on kokku puutunud haigustekitajaga või kellel esineb teatud haigus või seisund (tõeselt positiivne tulemus).
Analüüse kasutatakse spetsiifiliste komponentide – valkude, nukleiinhappe, nakkustekitajate, vähirakkude jne – olemasolu kontrollimiseks või kontsentratsiooni määramiseks inimkehas. Analüüsid lihtsustavad haiguste skriinimist, diagnoosimist, seiret, ennetamist ja ravi.
Ulatuslikult automatiseeritud süsteemid hõlmavad tipptehnoloogilisi seadmeid, mis vähendavad märkimisväärselt käsitsi tehtava töö hulka laboris, vähendades seeläbi vigade tekkimise riski ning suurendades patsiendiohutust ja protsesside kvaliteeti.
Valenegatiivne testi tulemus viitab ekslikult haigustekitaja, haiguse või seisundi puudumisele olukorras, kus see tegelikkuses on olemas.
Valepositiivne testi tulemus viitab haigustekitaja, haiguse või seisundi olemasolule olukorras, kus see tegelikkuses puudub.