Tervisekassal on puudu kehtiva riigi eelarvestrateegia (RES) järgi 2025. aastal 147,1 miljonit eurot, 2027. aastal aga juba 251,6 miljonit. Lisaks tuuakse RESis välja, et tervisesüsteemi rahastamise ja ravikindlustuse jätkusuutlikkus on süvenev probleemkoht, mis vajab süsteemseid lahendusi enne 2035. aastat, kui puudujääk ulatub 900 miljoni euroni aastas. Eesti tervishoiu rahastamine ELi riikide hulgas on pigem tagasihoidlik nii absoluutarvuna inimese kohta kui ka protsendina SKTst. Samal ajal on inimese omaosalus küllatki kõrge – Eestis oli leibkondade omaosaluse osatähtsus tervishoiukuludest 2021. aastal 21,9 protsenti, samas ELis 2020. aastal keskmiselt 14,9 protsenti.
Taoline probleemipüstitus on vähemalt viimase 10 aasta jooksul olnud eri valitsuste arutada korduvalt. Mida sellega tehtud on? Valitsus eraldas koroonakriisi ajal tervisekassale lisavahendeid ja suurendas ka 2017. aastal rahastust, alustades makseid mittetöötavate pensionäride eest. Lisaks on aasta-aastalt kasvanud tervisekassa eelarve enamik tulukomponente. Kokkuvõttes on eelarve kasvanud viimase viie aastaga ligi miljardi.
Vähemalt sama kaua on räägitud vajadusest teha tervishoius struktuurseid reforme. Mõned asutused (nt tervisekassa) on olnud eri lahenduste piloteerimisel aktiivsed. Olgu selleks kaugteenuste näidisprojektid, digilahenduste teejuht või insuldi juhtprojekt. Üht-teist on ka praktikasse pandud, kuid põhimõttelised muudatused on tegemata: haiglavõrgu reform, väärtuspõhise tervishoiu rakendamine, uue põlvkonna terviseinfosüsteemi kasutuselevõtt, dubleerivate tegevuste ning paralleelselt toimivate sarnase funktsionaalsusega infosüsteemide kaotamine. Jätkuvalt konkureerivad haiglad üksteisega koostöö asemel ning tegutsevad valede motivaatorite alusel. Kuni haiglaid rahastatakse põhimõttel, mida rohkem tükitööd teed (teenuseid osutad), seda rohkem raha saad, ei muutu palju. Vaja on üle minna süsteemile, kus rahastatakse tulemust. Teisisõnu, rohkem raha saab haigla siis, kui patsient saab terveks.
Nüüd on valitsuse laual ettepanek tuua tervishoidu lisaraha. Ühe variandina on räägitud raha eraldamisest ka alla 19-aastaste inimeste ravikuludeks, nagu seni on tehtud mittetöötavate pensionäride puhul. Teisena on mainitud lahendust hakata töötuskindlustusvahenditest maksma haigushüvitist! Kumbki pole otseselt halb mõte, kuid lisaraha andmine tuleks siduda struktuursete reformidega, et suurendada efektiivsust ja patsiendikesksust ka valdkonna sees. Kui taas raha lihtsalt juurde anda, ei ole valdkonnas jätkuvalt ajendit ebamugavateks, kuid vajalikeks reformideks ning loetud aastate pärast on valitsuse laual uus samasisuline ettepanek - nt eraldada raha ka teiste ravikindlustatutega võrdsustatute ja kõigi pensionäride eest.
Kuigi lisaraha on tervishoidu vaja, ei peaks praegune valitsus astuma eelnevate jälgedes ning jagama lihtsalt ja tingimusteta. Lisaraha tuleb siduda struktuursete reformide algatamisega!
Mart Vain, Roche Eesti digitervishoiu juht