Eksperdid: andmepõhine juhtimine võiks olla esimene samm tervishoiusüsteemi korrastamisel

Innovatsiooni julgem kasutamine ja andmepõhine juhtimine aitaks mitte ainult säästa igal aastal tuhandeid Eesti inimelusid, vaid panustada ka tervena elatud eluaastate kasvu ning majandusarengusse tervikuna, tõdesid tervishoiu eestvedajad ja eksperdid Tallinnas toimunud Swiss Healthcare Innovation Day rahvusvahelisel konverentsil.

Šveitsi rahandusministeeriumi nõuniku Carsten Colombieri sõnul panustavad Euroopa riigid tervishoidu väga erinevalt.”Kui paljud Euroopa riigid kulutavad tervishoiule enam kui 10% SKP-st, siis Eesti kõigest 7%. See on juba iseenesest suur väljakutse, eriti arvestades, et probleemid nagu rahvastiku vananemine ja koormuse suurenemine tervishoiu süsteemile, on samad,” lausus Colombier. Seda enam tuleb konverentsil üles astunud ekspertide sõnul olemasolevaid ressursse senisest tõhusamalt suunata ning võtta tõsiselt ette tervishoiusüsteemi restruktureerimine.

Sotsiaalminister Karmen Joller lisas, et kuigi Eestis on inimeste keskmine eluiga pikenenud, ei tähenda see paremat tervist, vaid paradoksaalsel moel just haigena elatud aastate kasvu.“Eesti tervishoiusüsteem on pikalt olnud alarahastatud ja hajusalt juhitud, millele rahvastiku vananemine ja haigena elatud aastate pikenemine tekitab täiendava koormuse. Seega minu selge fookus lähiaastatel on Eesti tervishoiusüsteemi finantsiliselt jätkusuutlikuks muutamine,” lausus minister. “Ma ei räägi raha juurde külvamisest, vaid andmete ühele platvormile toomisest, selgetele fookusvaldkondadele keskendumisest, tulemuspõhisest juhtimisest. Eesmärk peaks olema, et ühiskond ei näeks tervishoius ainult koormust eelarvele, vaid kui olulist osa riigi arengus, majanduskasvus, heaolus”

Pea kõik aruteludes osalenud teadlased, tippjuhid ja valdkonna eksperdid rõhutasid andmepõhise juhtimise ja otsustamise olulisust, seda nii haiguste ennetamises, tuvastamises kui ravis. Eestis on terviseandmed juba ligi 95% ulatuses digitaalsed, kuid nende kasutuspotentsiaal jääb sageli realiseerimata. Samuti ei koondu tervise- ja raviandmed ühtsele platvormile ning riigil puudub neile tsentaarlne ligipääs.

Eesti digitaaltervise juht Jaanika Merilo märkis, et kuigi Eesti on olnud digitaalse tervishoiu arendamisel üks pioneeridest, seisab riik täna silmitsi vajadusega defineerida selgemalt oma prioriteete ja kohandada õigusraamistikku, et toetada uusi innovatsioone ja efektiivsemat ressursside kasutust. Innovatsioon ei tähenda tema sõnul üksnes tehnoloogilisi lahendusi, vaid ka strateegilisi valikuid ja tõhusa juhtimise võimekust.

Tartu Ülikooli dotsent Andres Võrk sõnas, et tervishoidu ei saa käsitleda eraldiseisvana, vaid osana tervikust. "Kui meil on piisavalt andmeid, saame katsetada erinevaid uuendusi ja teha paremaid otsuseid. Siiski võib öelda, et Eestis ei toetata piisavalt tervishoiualast teadustööd, mis muudab andmepõhise otsustamise keerulisemaks. Praegu tuleb terviseandmete kasutamiseks maksta riigile, mis pidurdab innovatsiooni,” lausus Võrk.

Ekspertide sõnul ei ole täna esmane prioriteet leida iga-aastaselt juurde üha suuremaid summasid tervishoiusüsteemi eelarvesse, vaid alustada süsteemi restruktureerimisest. Täna on kasutamata suur potentsiaal, mida saaks andmete abil rakendada nii tervishoiu kui majandusarengu edendamiseks. Samuti peab fookuses olema era- ja avaliku sektori vaheline koostöö, mis aitab muuta süsteemi tõhusamaks ja agiilsemaks.

Tervishoiuteenuste uuenduste, andmete ja tehisintellekti kasutamise teemaline konverents Swiss Healthcare Innovation Day toimus esmakordselt Eestis 12. mail 2025. Eesti ja rahvusvahelised eksperdid, spetsialistid ja valdkonna eestvedajad kogunesid, et otsida lahendusi tänastele väljakutsetele.

Konverentsi ülekannet saab järelvaadata siit: