Ülevaade Paide Arvamusfestivali Tervise tuleviku ala aruteludest
12.-13.08.2022 toimus Paides kümnendat korda Arvamusfestival, milles Roche Eesti osales esimest korda, olles
Tervise tuleviku ala üheksas paneelis ristasid vaimumõõgad Eesti juhtivad meditsiini ja tervishoiu eestkõnelejad era- ja riigisektorist, kogenud arstid, riigiametnikud, ettevõtjad, patsiendid ja analüütikud. Tervise tuleviku ala arutelude eesmärk oli lahata tervishoiu probleemide juurpõhjuseid ja otsida töötavaid lahendusi, mida saaks rakendada kas kohe või aastakümnete jooksul.
Tervise tuleviku ala arutelusid käis kohapeal kuulamas 450 inimest, Postimehe Tervise portaali otseülekanded jälgisid 1590 ja järele vaatasid 1226 huvilist, Meditsiiniuudiste portaali otseülekandeid vaatas 480 ja Facebooki ülekannet 597 vaatajat. Arvamusfestivali osalejate arvukus ulatud 9000 osalejani.
Arutelu «Kust tulevad targad patsiendid?» keskendus terviseharituse teemale. Terviseharitus on kogum teadmistest, oskustest ja motivatsioonist. See võimaldab meil oma tervise eest suuremat vastutust võtta, haigusi ennetada, terviseinfot mõista, tervishoiusüsteemis navigeerida, õigeid otsuseid vastu võtta ja arstidele partnerid olla. Hea terviseharitus tagab pikema, tervema ja kvaliteetsema elu. Arutelus osalesid Kristjan Port (õpetajate õpetaja, Tallinna Ülikooli tervisekäitumise ja spordibioloogia professor), Laura Prett (Linnamõisa perearstikeskuse perearst), Nele Labi (Sotsiaalministeeriumi innovatsiooni asekantsler), Helena Haamer (elluastuv noor ), arutelu juhtis Riina Raudne (Terve Eesti Sihtasutuse asutaja).
Alates 2020. aastast on maailm olnud kriisides. Koroona halvas ühiskonna ja meditsiini, energiakriis tühjendas rahakotte, Ukraina sõda näitas meie haavatavust. Kõik pingutasid, aga kõik olid ka rahulolematud. Arutelul «Mitme kriisi õppetunnid» otsiti vastuseid küsimustele: mis meil tegemata jäi ja mida tuleviku kriisijuhtimises ja -kommunikatsioonis teisiti teha, kuidas vältida kriisireeglite normaalsuseks muutumist, kuidas riik ja erasektor teineteist aidata saavad? Kriisi teemal arutlesid Taimar Peterkop (riigisekretär), Kadi Lambot (Confido meditsiinijuht, juhatuse liige), Johanna-Maria Lehtme (MTÜ Slava Ukraini juht), Ahti Kallikorm (Magnum AS juhatuse esimees), Maivi Parv (Eesti Haigekassa juhatuse liige) Rasmus Kagge (ajakirjanik, Bonnieri preemia laureaat) juhtimisel.
Arutelul «Mina kaevasin ja tassisin. Tervise rahastusest», mis keskendus tervishoiu rahastamise väljakutsetele jagasid omi mõtteid Kaspar Oja (presidendi majandusnõunik, Eesti Panga ökonomist, Tartu Ülikooli õppejõud) juhtimisel Kalev Reiljan (Confido tegevjuht, juhatuse esimees), Rain Laane (Eesti Haigekassa juht), Mari Krass (Magnum AS juhatuse liige), Tea Danilov (Arenguseirekeskuse juhataja). Mõttevahetus vaatles erinevaid arengistsenaariume. Lisaraha leidmise võimalusi, tulemuspõhise rahastuse ideed, aga ka tööandjate ja erasektorile suurema rolli andmise plusse ja miinuseid.
Keegi ei kahtle, et Eesti tervishoid vajab muutusi. Millised on erinevate osapoolte rollid, vastutus ja mis on reformi hind ning milline on jätkusuutlik tervishoiumudel? Eesti on tervishoiureformiga alustanud, ümber kujundatakse kogu sektor. Riigi ja erasektori vahendite ja oskusteave dubleerimata mõistliku kasutamise üle arutlesid Maarjo Mändmaa (sotsiaalministeeriumi kantsler), Siim Espenberg (Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse juhataja), Kadri Tammepuu (Eesti Patsientide liidu juht, ajakirjanik), Tõnis Allik (Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu juht, Medicumi juhatuse liige) Randel Läntsi (ettevõtja, RMK nõukogu esimees) juhtimisel vestlusringis «Kes aias, kes aias. Tervishoiu reformist»
Patsient tahab alati saada talle vajalikku ravi. Samas ei jõua «polkovniku lese» ravimite vajadusi keegi katta. Arutelul «Kui palju ravimeid meil vaja on?» avaldasid eksperdid arvamust, kuidas seda vastuolu lahendada. Vastuseid küsimustele tegeliku ravimite vajaduse kohta, millal on tegemist katmata ravimivajadusega, kas kõigile jaksab iga ravi pakkuda ning kuidas homme patsienti aidata, otsisid Erki Laidmäe (Haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna juht), Kadri Mägi (Roche Eesti tegevjuht), Mihkel Luigas (Confido terviselahenduse juht), Katrin Kuusemäe (vähiravifondi Kingitud elu tegevjuht) ja Andres Võrk (Tartu Ülikooli IT mõju-uuringute keskuse analüütik)
«Eesti rahva haiguse lood» avas tegelike patsientide lugusid. mida inimesed on oma teekonnal tervishoius kogenud. Lugude taustal määratleti ühiselt konkreetsed asjad, mida teha, et patsiendilood oleks rõõmsad ja head. Eesti inimeste lood tõid lavale Viljandi kultuuriakadeemia teatritudengid Oskar Kröönström ja Eva Maria Aru. Spetsialistide/ekspertidena osalesid vestlusringis Ilona Pastarus (Tartu Ülikooli Kliinikumi patsiendikogemuse juht), Argo Lätt (Rapla Perearstikeskuse perearst), Annika Uudelepp (Confido terviseteenuste juht, juhatuse liige). Vestlusringi juhtis Daniel Kotsjuba (avalike teenuste disainer, avaliku sektori innotiim, Riigikantselei)
«Tervishoiu elujõust väheste inimestega» võttis arutluse alla sotsiaal- ja tervishoidu vaeva inimeste puuduse, kus on liiga vähe arste, õdesid, hooldajaid ja teisi spetsialiste. Süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja Eesti kitsikusest välja päästa kasutades kasutamata ressursse, laiendada rolle, tõsta efektiivsust. Oma vaatenurki avasid Elen Kirt (Eesti Insuldipatsientide Seltsi juht), Heidi Alasepp (Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler), Ly Rootslane (Eesti Proviisorapteekide liidu juht), Piret Põldre-Vahur (Confido personalijuht), vaateid aitas avada Janno Järve (Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR analüütik)
Elustiilihaiguste ravikulude kasvuga satuvad ravisüsteemid üle maailma surve alla. Teisalt on loodud hulk tehnoloogiaid, mis lubavad meil võtta oma tervisekäitumine kontrolli alla. Arutelu «Kuidas juhtida oma tervist tehnoloogiate abil?» võttis vaatluse alla miks digitehnoloogiad on jätkuvalt väheste biohackerite pärusmaa. Arutelujuhi Erki Möldri (tervisemajanduskiirendi Health Founders juht) abil mõeldi mis takistab teadlike terviseotsuste tegemist, kus on Eesti health tech ükssarvikud ja mis takistab nende tekkimist. Mõtlejateringi moodustasid Riina Sikkut (Majandus- ja taristuminister, endine sotsiaalminister), Dr Vallo Volke (TÜ Kliinikum endokrinoloog, TÜ Kliinikumi innovatsioonijuht), Annika Alasi (LHV isiku- ja tervisekindlustuse tootejuht), Siim Saare (Activate Health asutaja ja tegevjuht). Enne paneeli esitlesid oma teenuseid ja tooteid viis lootustandvat Eesti terviseidu.
Lemmiklooma võtmine on nagu esimene armastus: me mõtleme ja tegutseme emotsioonide pealt. See ei tohiks olla traumeeriv ei lemmikloomale ega omanikule, kelle heaolu on omavahel tihedamalt seotud, kui me arvame. Peame otsuse tegemisel olema paremini kursis kõigi ohtude ja võimalustega. Praktilisetest asjadest, millega peab arvestama oma esimest lemmikut soetades, rääkisid Jürgen Mitt (Eesti Veterinaarkliinikumi tegevjuht, loomaarst), Anneli Matis (Varjupaikade MTÜ tegevjuht), Külli Kruuspak (esmakordne varjupaigalooma omanik) ja Julija Abram (Eesti Väikeloomaarstide Seltsi president) arutelul «Esimene armastus: kuidas soetada lemmiklooma»
Tervise tuleviku ala pildid: