Väärarusaamad Sclerosis Multiplex´i (SM) kohta
Sclerosis Multiplex ehk hulgiskleroos on progresseeruv kesknärvisüsteemi (KNS) haigus. Kuigi SM võib igal inimesel avalduda erinevalt, on selle tekkemehhanism kõigil sarnane. Sõltumata sellest, milline SM-i vorm diagnoositakse, algab haiguse progresseerumine kohe haiguse alguses. Järgnevalt vaatame sageli esinevaid müüte ja väärarusaamu SM-i kohta, heites valgust sellele, mida haiguse progresseerumine tegelikult tähendab, kuidas see mõjutab selle haigusega inimesi ja kuidas seda kõige paremini ravida.
Väärarusaam
Haiguse progresseerumine ei ole probleem ägenemiste ja remissioonidega kulgeva SM-i (RRMS) korral – see esineb vaid SM-i progresseeruvate vormide korral.
Selgitus
SM-i korral ründab ja kahjustab immuunsüsteem pea- ja seljaaju ning nägemisnärvide närvikiude ümbritsevat kaitsvat ja isoleerivat müeliinkihti.Need põletikulised protsessid leiavad aset SM-i kõigi vormide korral.1
KNS-i põletik võib viia närvirakkude ja -kiudude püsiva kahjustuseni, mille tagajärjel haigus progresseerub.1
Hiljutised uuringud näitavad, et haiguse progresseerumine tekib haiguse algusest sõltumata sellest, milline SM-i vorm inimesel diagnoositakse.2,3,4,5 Kuigi sellega ei pruugi esialgu kaasneda märgatavaid sümptomeid või puude süvenemist (püsivat puude süvenemist tuntakse ka puude progressioonina), viib haiguse progresseerumine ravi puudumisel lõpuks märgatava puude süvenemiseni.2,3,4,5,6
Väärarusaam
Progresseeruv SM on kaugelearenenud SM.
Selgitus
SM-i kõigi vormide korral tekib KNS-i püsiv kahjustus juba haiguse algusest.2,3,4,5
On tõsi, et ravi puudumisel läheb enamikel inimestel RRMS lõpuks üle sekundaarselt progresseeruvaks SM-iks (SPMS), mõnikord pärast aastaid kestnud ägenemisi ja remissioone.7
Samas täheldatakse PPMS-i diagnoosimisel märgatavat puude süvenemist. Ning uuringud näitavad, et PPMS ja SPMS sarnanevad mitmete tunnuste poolest, nagu vanus haiguse avaldumisel, puude süvenemise kiirus aja jooksul ning magnetresonantstomograafial (MRT) nähtav KNS-i kahjustus1,8,9,10
Väärarusaam
Haiguse progresseerumine ja puude süvenemine on üks ja sama asi.
Selgitus
Haiguse progresseerumine ja puude süvenemine on omavahel lahutamatult seotud, kuid need ei ole üks ja sama asi.
Haiguse progressioon tekib alates haiguse algusest sõltumata sellest, milline SM-i vorm inimesel diagnoositakse.2,3,4,5 Haiguse progressioon on KNS-i püsiv kahjustus, mis tekib SM-i kõigi vormide puhul. Sellega ei pruugi kohe märgatavaid sümptomeid kaasneda.2,3,4,5 Ravimata jätmisel viib see lõpuks puude süvenemiseni.
Väärarusaam
Inimesel võib olla SM, kuid mitte haiguse progresseerumist– see tekib alles vanemas eas.
Selgitus
Haiguse progressioon tekib alates haiguse algusest sõltumata sellest, milline SM-i vorm inimesel diagnoositakse.2,3,4,5
KNS-il on piiratud võime ennast remodelleerida, et kompenseerida närvirakkude ja -kiudude kaotust. Seda nimetatakse närvisüsteemi reserviks.11 Niikaua kui närvisüsteemi reserv on võimeline haiguse progresseerumist korvama, ei pruugi sümptomeid esineda või esinevad ainult kerged sümptomid. Alles pärast närvisüsteemi reservi ammendumist, kui aju ei ole enam võimeline kahjustust kompenseerima, tekivad SM-iga inimestel üha rohkem väljendunud sümptomid ja puude süvenemine.6,12,13
Sel põhjusel on äärmiselt oluline SM-i ravi alustada nii varakult kui võimalik ning valida ravi, mis mõjutab haiguse progresseerumist, mitte üksnes ägenemisi.11
Väärarusaam
SM-i progresseerumist ei ole võimalik aeglustada.
Selgitus
SM-i ravi tähtis eesmärk on vähendada haiguse progresseerumist võimalikult varakult, et aeglustada puude süvenemist ja progressiooni pikaajaliste tagajärgede väljakujunemist.11
Tavapraktika uuringus suurenes SM-iga inimestel, kes olid veel võimelised ilma abita kõndima 500 meetrit (EDSS 4), olulise puude tekke oht 7% iga ilma ravita aasta kohta.14 See tähendab, et kui inimene ei alusta ravi 5 aasta jooksul pärast diagnoosimist, on tal 35% suurem risk olulise puude tekkeks (kuid ta on siiski võimeline ilma abita 500 meetrit kõndima).
Seetõttu on tähtis, et kõik SM-iga inimesed sõltumata neil diagnoositud haigusvormist arutaksid ravivõimalusi oma arstiga võimalikult varakult.
Väärarusaam
Kui inimene oma SM-i halvenemist ei märka, siis haigus ei progresseeru.
Selgitus
Haiguse progresseerumine võib toimuda ilma märgatavate sümptomite või puude süvenemiseta.2,3,4,5
Kuna enamikel inimestel diagnoositakse SM alles siis kui ilmnevad juba märgatavad sümptomid, võib haiguse progresseerumine jääda pikka aega märkamatuks.3
Haiguse progresseerumise tuvastamine varases staadiumis on oluline närvirakkude ja -kiudude püsiva kaotuse, puude süvenemise ja igapäevase elukvaliteedi languse aeglustamiseks.11 Seetõttu on oluline, et kõik SM-ga inimesed, sõltumata sellest, milline SM vorm diagnoositakse, räägiksid oma arstiga haiguse progresseerumisest.
Väärarusaam
Haiguse progressiooni ei ole võimalik mõõta.
Selgitus
SM-i progressiooni jälgimiseks standardset lähenemist ei ole. Kuid seda saab mõõta MRT abil.
Haiguse progressiooni saab jälgida ka haigusnähtude ja sümptomite alusel, nagu puude süvenemine, kognitiivne kahjustus ja SM-i mõju igapäevaelule.
Roche on pühendunud võimaluste leidmisele progressiooni võimalikult varaseks avastamiseks, töötades välja uusi hindamisvõimalusi ja unikaalseid digilahendusi, mida SM-iga inimesed saavad ise kasutada. Me loodame, et need aitavad haiguse käsitlust ja SM-i põdevate inimeste elu paremaks muuta.
Arusaamine sellest, mida haiguse progresseerumine SM-i korral Teie ja Teie tervise jaoks tähendab, on tähtis samm võtmaks aktiivset rolli oma haiguse ohjamisel. Lugege meie veebilehte, et rohkem teada saada haiguse progressioonist ning varajase ravi ja elu täiel rinnal elamise tähtsusest.
Viited
- 1. Kutzelnigg A, Lucchinetti CF, Stadelmann C, et al. Cortical demyelination and diffuse white matter injury in multiple sclerosis. Brain. 2005;128(11):2705-2712.
- 2. Brownlee WJ, Altmann DR, Alves Da Mota P, et al. Association of asymptomatic spinal cord lesions and atrophy with disability 5 years after a clinically isolated syndrome. Mult Scler. 2017;23(5):665-674.
- 3. Cree BAC, Hollenbach JA, Bove R, et al. Silent progression in disease activity-free relapsing multiple sclerosis. Ann Neurol. 2019;85(5):653-666.
- 4. Kappos L, Butzkueven H, Wiendl H, et al. Greater sensitivity to multiple sclerosis disability worsening and progression events using a roving versus a fixed reference value in a prospective cohort study. Mult Scler. 2018;24(7):963-973.
- 5. Rashid W, Davies GR, Chard DT, et al. Increasing cord atrophy in early relapsing-remitting multiple sclerosis: a 3 year study. J Neurol Neurosurg Psychiatry. 2006;77(1):51-55.
- 6. Giovannoni G, Cutter G, Sormani MP, et al. Is multiple sclerosis a length-dependent central axonopathy? The case for therapeutic lag and the asynchronous progressive MS hypotheses. Mult Scler Relat Disord. 2017;12:70-78.
- 7. Trojano M., et al. (2003) The transition from relapsing–remitting MS to irreversible disability: clinical evaluation. Neurol Sci, 24(Suppl. 5): S268–S270.
- 8. Kremenchutzky M, Rice GP, Baskerville J, Wingerchuk DM, Ebers GC. The natural history of multiple sclerosis: a geographically based study 9:observations on the progressive phase of the disease. Brain. 2006;129(3):584-594.
- 9. Scalfari A, Neuhaus A, Daumer M, Ebers GC, Muraro PA. Age and disability accumulation in multiple sclerosis. Neurology. 2011;77(13):1246-1252.
- 10. Tutuncu M, Tang J, Zeid NA, et al. Onset of progressive phase is an age-dependent clinical milestone in multiple sclerosis. Mult Scler. 2013;19(2):188-198.
- 11. Giovannoni, G, et al. Brain Health: Time Matters in Multiple Sclerosis. Mult Scler Relat Disord. 2016 Sep;9 Suppl 1:S5-S48.
- 12. Dutta R, Trapp BD. Relapsing and progressive forms of multiple sclerosis: insights from pathology. Curr Opin Neurol. 2014;27(3):271-278.
- 13. Krieger SC, Sumowski J. New insights into multiple sclerosis clinical course from the topographical model and functional reserve. Neurol Clin. 2018;36(1):13-25.
- 14. Kavaliunas A, Manouchehrinia A, Stawiarz L, et al. Importance of early treatment initiation in the clinical course of multiple sclerosis. Mult Scler. 2017;23(9):1233-1240.