Iga vähk on ainulaadne ja seega võiks ka vähiravi olla individuaalne

Vähigenoomi test on diagnostiline analüüs, millega tuvastatakse muutused vähirakkude geenides, et teha kindlaks konkreetse kasvaja iseärasused. see oluline teave, mis võib aidata patsientidel ja arstidel paremini mõista, millised ravivõimalused või kliinilised uuringud kättesaadavad.

Kuigi vähigenoomi testimine on väga vajalik, on see endiselt avalikkuses vähe tuntud ja räägitud teema.

Roche korraldas 2020. aastal teadlikkuse uuringu*, millesse kaasati onkolooge, vähidiagnoosiga inimesi ja laiemat üldsust. Tulemused näitasid, et peaaegu pool küsitletud vähipatsientidest pole terminiga „vähigenoomi test“ üldse kokku puutunud või teavad sellest väga vähe. Selgus, et mõnes riigis on oma arstiga vähigenoomi testimist arutanud vähem kui 20% patsientidest. Lisaks sellele peavad küsitletud tavakodanikud geneetilisi analüüse üheks kõige vähem tähtsaks teguriks igale patsiendile sobiva ravi leidmisel1

Roche Eesti OÜ viis Eesti elanike seas läbi küsitlus**. Küsitlus kinnitas, et haigusalast teavet otsivad enim need, kellel on otsene kokkupuude haigusega. Allikad, mida teabeotsingul kasutatakse, on sarnaselt 2019 läbiviidud küsitlusega arstid või meditsiinitöötajad, internet, ajakirjandus ja sõbrad-tuttavad. 1/3 otsinguid internetist maabub haiglate, meditsiiniuudist või meditsiiniajakirjade lehtedel, 17% piirdub dr Google’i pakutavaga. Eelistatud infosaamise kohaks on ikka arstid, meedikud, aga pea neljandik on rahul internetiga ja 1/5 eelistus puudub. Põhilised küsimused, millele vastuseid otsiti, on haiguse prognoos ja ravivalikud. Vähigenoomi testimise kohta inimesed ise küsida ei oska. Küll peab 31% vägigenoomi testi oluliseks, aga seda peale testimise võimaluse tutvustamist. 30% küsitlusele vastanutest ei olnud vähigenoomi testi mõistet kuulnud ja vaid 14% seletas vähigenoomi testi olemust oma sõnadega, kellest vaid väike osa teadis testi olemust. Vähigenoomi teadlikkust ei mõjuta vähiga kokkupuute olemasolu lähikonnas, nagu ka valmisolekut testi eest ise tasuda. Samas on ¼ vastanutest valmis vähigenoomi testi eest maksma, kui see peaks vajalikuks osutuma ja vajalikuks peab vähigenoomi testi 65% vastanutest.

Vähigenoomi testimise teadlikkus on madal. Reaalne olukord, kus vastaja vähigenoomi testi peale mõtleks, on siis, kui raviarst talle seda välja pakuks või ta juhuslikult ise satuks selle peale guugeldades.

Meie Roche'is soovime inimesi teavitada vähigenoomi testimise ja vähiravi uuenduste kohta. Vähk on isiklik teema. Mida rohkem patsient ja arst konkreetse vähijuhu kohta teavad, seda paremad on nende võimalused selle diagnoosimiseks ja raviks.

Teadmised vähi kohta on täienenud tänu möödunud kümnenditel toimunud teaduse ja tehnoloogia arengule. Ajalooliselt on vähki määratletud selle tekkekoha (kops, rind, maks jne) järgi organismis. Praegu teame, et vähk on geneetiline haigus, mis tekib inimese rakkudes toimuvate muutuste – geenide alteratsioonide – tagajärjel. Need muutused võivad aset leida mis tahes kehaosas, põhjustades seal vähirakkude kontrollimatut kasvu. Vähigenoomi testiga saab tuvastada iga kasvaja geneetilised eripärad, mis võib aidata leida sobivat sihtmärkravi või kliiniliste uuringute võimalusi.

Võtame näiteks kopsuvähi. See on kogu maailmas enim surmasid põhjustav vähiliik, mille tõttu sureb iga aasta 1,76 miljonit inimest2. Varem arvati, et kopsuvähki on kaht tüüpi. Praeguseks on kopsukasvajates tuvastatud üle tosina geneetilise muutuse. Igaühele neist on olemas eraldi ravimeetodid3.

Ülevaade patsiendi vähi geneetilistest iseärasustest annab arstile väga tähtsat teavet selle konkreetse haiguse kohta, mis aitab diagnoosida ja kavandada isikliku raviplaani. Nii võib leida uudseid ravivõimalusi ja kliinilisi uuringuid, millest muidu ei oleks teatud, ning vältida ravimooduseid, millest tõenäoliselt kasu ei oleks. Tehnoloogia arenedes on täiustunud ka vähigenoomi testid. Tänapäeval pole vaja kasvaja koeproovi – lihtsa vereanalüüsiga saab kontrollida sadade geneetiliste muutuste esinemist.

Viimastel aastatel on teadlased välja töötanud uue meetodi, nn tuumoragnostilise ravi. Tuumoragnostiline ravi toimib vähile iseloomulike geenide alteratsioonide vastu, olenemata kasvaja asukohast organismis.

Vähigenoomi testimine koos tuumoragnostilise raviga võib anda uut lootust patsientidele, kelle ravivõimalused olid varem väga piiratud või puudusid täiesti. Need meetodid on osa valdkonnast, mida nimetatakse täppismeditsiiniks. Roche'is tähendab täppismeditsiin õigele patsiendile õigel ajal õige ravi leidmist.

Peale selle, et laiema üldsuse ja patsientide hulgas on väga vähe neid, kes teavad vähigenoomi testide ja tuumoragnostilise ravi kohta, tõi meie 2020. aasta üleilmne teadlikkuse uuring päevavalgele ka tõsiasja, et testimist ei arutata1. See tähendab, et inimesi, kellel võiks testimisest kasu olla, ei teavitata ega julgustata neid teemasid oma arstiga arutama. Meie uuring näitas, et:

Vähigenoomi testimine on paljulubav meetod, aga praegu tuleb rohkem vaeva näha selle nimel, et inimesed mõistaksid selles tehnoloogias peituvaid võimalusi.

Roche'i meeskond soovib teavitada inimesi testimisest ning julgustada vähipatsiente arutama oma arstiga vähigenoomi testi võimaluste ja vajalikkuse üle. #PutCancerToTheTest Igaüks saab panustada vähigenoomi testimise teadlikkuse tõusu, lugedes ja levitades meie artiklit ning jagades seda sotsiaalmeedias koos teemaviitega #PutCancerToTheTest.mis lihtsustab vestlust arstiga vähigenoomi testimisest.

*Ülemaailmne uuring, kuhu olid kaasatud osalejad Brasiiliast, Kanadast, Hiinast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Itaaliast, Hispaaniast ja Ühendkuningriigist – 240 onkoloogi, 360 patsienti ning 600 inimest ühiskonnast laiemalt.

* *Küsitlus viidi läbi uuringifirma Faktum Rait&Ariko abiga ajavahemikus veebruar-märts 2020. aastal ja see toimus veebipaneelis ja andmeid koguti (N = 1066) vastavalt Eesti elanikkonna sotsiaaldemograafiliselt proportsionaalsele mudelile vanuse, soo, keele, elukoha ja asulatüübi tunnuste alusel vanusevahemikus 20-75 eluaastat.

1. Roche'i uuring „General awareness of genomic testing and the tumour-agnostic treatment approach“. Kaasati laiemat üldsust, patsiente ning onkolooge Brasiiliast, Kanadast, Hiinast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Itaaliast, Hispaaniast ja Ühendkuningriigist (1200 osalejat); oktoober 2020

2. Maailma Terviseorganisatsioon. Cancer (internetiallikas; tsiteeritud 2021 veebruaris). Kättesaadav aadressil:

3. Mehta A., et al. Biomarker testing for advanced lung cancer by next-generation sequencing; a valid method to achieve a comprehensive glimpse at mutational landscape. Appl Cancer Res. 2020, 40 (artikkel nr 4);