Kasutame leheküljel küpsiseid, et tagada teile parim külastuskogemus. Kasutades meie lehekülge, nõustute küpsiste kasutamisega vastavalt meie küpsiste eeskirjadele.
LisateaveOK
Nägemislangusega või pimedatele inimestele võivad ka kõige igapäevasemad ülesanded olla keerulised, näiteks võivad nad vajada oma pereliikmete või sõprade abi selliste toimingutega nagu poes käimine, koristamine ja riietumine. Nii võib olulisel määral saada kannatada nende inimeste töövõime ja ka sotsiaalelu. Ei ole üllatav, et nägemise halvenemine või kaotus võib põhjustada suurenenud sotsiaalset eraldatust, depressiooni ja ärevushäireid.1
Eriarstidele suunatud ajakirjas avaldatud küsitluses usub 88% vastanutest, et hea nägemine on üldise tervise ja heaolu jaoks väga tähtis. Ligi 50% usub, et nägemiskaotusel oleks nende igapäevaelule suurem mõju kui jäseme, mälu, kuulmise või kõnevõime kaotusel.2
Reetina ehk võrkkesta haigused, näiteks neovaskulaarne ealine maakuli degeneratsioon (nAMD) ja diabeedist tingitud silmahaigused, on ühed peamised nägemislanguse ja pimeduse põhjused.3 Need kahjustavad silma tagaosas asuvat õhukest valgustundlike fotoretseptorite ja närvirakkude kihti – reetinat – mis osaleb nägemisest saadava informatsiooni edastamisel ajule.4
Erinevad haigused, sarnased sümptomid
Reetina haigused on tingitud erilistest muutustest silmas. Neovaskulaarse AMD korral kasvavad võrkkesta tsentraalse selge nägemise punkti ehk kollatähni – maakuli – alla kontrollimatult uued ebanormaalsed veresooned. Need võivad kergesti rebeneda ning verd või vedelikku lekkides põhjustada turset, verevalumeid ja fibroosi (armistumist), mis viivad lõpuks nägemislanguseni.5, 6
Kuigi iga võrkkesta haiguse bioloogilised põhjused on erinevad, võivad nad anda sarnaseid sümptomeid, mõjutades märkimisväärselt inimese igapäevaelu.
Udune laik nägemisvälja keskosas
Geograafiline atroofia (GA) on AMD kaugelearenenud vorm. GA-ga inimesel võib nägemisteravus olla hea, kuni haigus ei haara kollatähni keskset osa. Haiguse progresseerumisel ja maakuli kahjustuse süvenemisel tekib nägemisteravuse langus. GA-ga inimestel võib olla raskusi autojuhtimise, poeskäimise, lugemise, tänavasiltide leidmise ning muude sotsiaalsete või käeliste tegevustega.7 Lisaärevust ja -stressi võib tekitada teadmine, et nende haigus suure tõenäosusega üha süveneb aja jooksul.7 Praegu ei ole heakskiidetud ega tõhusaid ravimeid, mis GA-d raviksid või selle progresseerumise ära hoiaksid.8
Udune laik nägemisvälja keskosas, mida nimetatakse tsentraalseks skotoomiks. Häiritud on terav nägemine.
Tumedad plekid silma ees
Diabeedist tingitud silmahaiguste korral, nagu diabeetiline retinopaatia (DR) ja diabeetiline maakuli turse (DME), võib kõrgenenud veresuhkrusisaldus viia silma võrkkesta väikeste veresoonte (kapillaaride) kahjustuseni. Nendest veresoontest võib silma võrkkesta lekkida verd ja vedelikku, mis põhjustab mõnes võrkkesta piirkonnas turse ja verevarustuse katkemise.9 DME ja kaugelearenenud DR-i korral võivad verejooksu tõttu vaatevälja ilmuda hõljuvad plekid. Kohese ravita suurendab korduv verejooks püsiva nägemiskaotuse riski.9 Suhkruhaigetele on vajalik skriining ehk sõeluuring, et nende silmahaigust ja sümptomeid varases staadiumis tuvastada ning ravida.10
Tumedad plekid vaatevälja keskosas ja mujal, mis segavad nägemist.
Ähmane või moonutatud nägemine
Reetina veeni oklusioon (RVO) ehk võrkkesta veenisulgus tähendab võrkkesta verevarustuse häirumist. Võrkkest ei saa enam piisavalt hapnikku ega ole võimeline saatma ajju nägemisteavet. Kui võrkkesta veen on ummistunud, ei voola veri enam võrkkestast ära, mis põhjustab vere ja vedeliku lekkimise võrkkesta ning sellest tuleneva turse.11, 12 Tavaliselt ummistub võrkkesta tsentraalveeni neljast väiksemast harust üks. Sel juhul räägitakse võrkkesta tsentraalveeni haru oklusioonist (BRVO) ja mõjutatud on üksnes osa võrkkestast. Harvemini esinev võrkkesta tsentraalveeni oklusioon (CRVO) põhjustab suure tõenäosusega rohkem väljendunud nägemislanguse. RVO põhisümptom on äkki tekkinud valutu nägemise halvenemine ühes silmas, kusjuures nägemine võib muutuda tuhmimaks ja ähmasemaks mõne tunni või päevaga.12
Fotod ja muud objektid ei ole vaatamisel enam nii selged kui varem, olles ähmased ja moonutatud.
Lainelised jooned
Müoopiline soonkesta neovaskularisatsioon (müoopiline CNV) on sage nägemist ohustav tüsistus raske lühinägevuse korral, mida nimetatakse ka patoloogiliseks müoopiaks.13 Suure lühinägevuse korral on inimese silm kasvanud liiga pikaks, mille tagajärjel on võrkkest õhuke ja habras. Võrkkesta alla võivad kasvada uued ebanormaalsed veresooned, millest lekib verd ja vedelikku, põhjustades võrkkesta kahjustust ja nägemislangust.14 Müoopilise CNV põhisümptom on metamorfopsia, mille korral nägemine on moonutatud ja sirged jooned näivad olevat painutatud, loogelised või korrapäratud.
Jooned, mis peaksid olema sirged (näiteks ülekäiguraja valged tähistused), näivad olevat lainjad või mõnes suunas kaldu.
Iga-aastane silmakontroll on parim moodus nägemise muutuste avastamiseks. Silmapõhja kontroll laiendatud silmateraga võib aidata avastada võrkkesta haigusi. Kui te soovite rohkem teavet nende ja muude silma võrkkesta haiguste kohta, rääkige oma silmaarstiga või vaadake veebilehte https://retina-international.org/
Viited
Park S. J., Ahn S., Woo S. J., et al. Extent of Exacerbation of Chronic Health Conditions by Visual Impairment in Terms of Health-Related Quality of Life. JAMA Ophthalmol. 2015; 133:1267–1275.
Adrienne W. S., Bressler N. M., Ffolkes S., et al. Public Attitudes About Eye and Vision Health. JAMA Ophthalmol. 2016; 134:1111–1118.
Flaxman S. R., Bourne R. R. A., Resnikoff S., et al. Global causes of blindness and distance vision impairment 1990-2020: a systematic review and meta-analysis. Lancet Glob Health. 2017; 5:1221–1234.
Sacconi R., Corbelli E., Querques L., Bandello F., Querques G. A Review of Current and Future Management of Geographic Atrophy. Ophthalmology and Therapy. 2017; 6:69–77.
Yau J. W. Y., Rogers S. L., Kawasaki R., et al. Global Prevalence and Major Risk Factors of Diabetic Retinopathy. Diabetes Care. 2012; 35:556–564.
National Eye Institute. Central Retinal Vein Occlusion. [Internet, viidatud novembris 2018]. Kättesaadav aadressil https://www.nei.nih.gov/faqs/retina-retinal-occlusion.
Macular Society. Retinal vein occlusion. [Internet, viidatud novembris 2018]. Kättesaadav aadressil https://www.macularsociety.org/retinal-vein-occlusion.
