Kadri Mägi-Lehtsi mahajäämusest uute ravimite kättesaadavuses

Roche Eesti tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi kirjutas aasta viimase Meditsiiniuudiste numbri arvamusloos, et Eesti mahajäämus uute ravimite kättesaadavuses on murettekitav.

Lõppevale aastale tagasi vaadates on hea meel tõdeda, et tehtud on olulisi samme Eesti tervishoiu mahajäämuse vähendamiseks, et patsiendid saaksid kiiremini ja paremat ravi, kuid sellest üksi ei piisa.

Väga olulise verstapostina valmis ravimitootjate liidu, Tartu ülikooli, tervisekassa, ravimiameti, sotsiaalministeeriumi ja puuetega inimeste koja koostöös 1. jaanuarist kehtima hakkav juhis ravimite hindamiseks ja kättesaadavuse parendamiseks. Kümme aastat kehtinud juhise ajale jalgu jäämist oli eelnevalt näidanud rakendusuuringute keskuse CentAR koostatud raport ja vajadust muutusteks kinnitanud uuring “Patients W.A.I.T. Indicator”: võrreldes Euroopa keskmisega olid uued ravimid Eesti patsientidele oluliselt vähem kättesaadavad ja ooteaeg oluliselt pikem. Näiteks meiega majanduslikult sarnasel tasemel oleva Tšehhi elanikele võimaldatakse ravimeid kolm korda rohkem. Paraku on aeg meditsiinis aga kriitilise tähtsusega.

Uuendatud juhendi valguses peaksid väga kõrge lisandväärtusega ravimid Eestis kiiremini turule saama, kuid pelgalt juhendi kaasajastamisest on vähe– järgmiseks tuleb üle vaadata ravimite majandusliku hinnangu piirmäärad. See on juhendi väljatöötamisega tegelenud töögrupi järgmise aasta arutlusteema, et leida lahendusvõimalused, kuidas tervishoius olevaid rahalisi ressursse ja andmeid paremini kasutada.

Kindlasti ei peaks otsustamisel lähtuma kitsalt ühe asutuse rahakotist, vaid analüüsima mõju ühiskonnale tervikuna. Tervem inimene saab ühiskonda rohkem panustada, mis kajastub otseselt ka töö-, sotsiaal- kui majandusvaldkonna numbrites. Majanduskasvu aluseks on terve ja töövõimeline inimene.

Murelikuks teevad Eesti väljavaated meditsiini arenduste valdkonnas, kuivõrd üha vähem jõuab Eestisse kliinilisi ravimiuuringuid, samuti ei ole me veel igas valdkonnas valmis reaalelul tuginevate andmete kasutamiseks. Kliiniliste andmete kogumine, analüüs ja järelduste tegemine on ühe arsti elementaarne oskus. Väheste võimaluste juures seda oskust arendada väheneb meil riigina võimalus kaasaegses meditsiinis kaasa rääkida. Oleme olukorras, kus meil puudub võimekus läbi kogutud andmete panustada ravivõimaluste arendamisse. Võimekust saab tõsta läbi riiklike andmekogude tekitamise, andmete teisese kasutamise lihtsustamise või üle-euroopalise erialase koostöö soodustamise.

Rahvastik vananeb ning kulud riigile kasvavad. Et oleksime tulevikus võimelised tervishoiuteenuseid pakkuma, tuleb juba praegu teha suuremaid muudatusi põhimõtetes. Tervishoiusüsteemi kestlikkuse tagamiseks on lisaks innovaatilistele ravivõimalustele vajalikud täpsed teadmised ehk andme- ja tehnoloogialahendused.

Arvamusartikkel ilmus 19.12.2024 Meditsiiniuudistes.