Aasta tagasi juulis alustatud Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Ida-Tallinna Keskhaigla, Sotsiaalministeeriumi, Haigekassa ja Roche Eesti ühisele kopsuvähialasele projektile lisandub järgmise etapina rahvusvaheline uuring Kaiser, milles kogutakse patsiendi hinnanguid tervisetulemile (PRO – patient-reported outcomes). Uue alamprojekti raames eestindatakse maailmas juhtival kohal olev Kaiku Health tarkvaraplatvorm ning võimaldatakse kolmel suurhaiglal uut ja tulevikkuvaatavat lahendust kasutada igapäevase töö osana.
Uuringumeeskond eesotsas dr Tanel Laisaarega on jõudnud järgmise koostööprojekti alguses seatud eesmärgini – tuua projektiga jõulisemalt esile patsiendi tagasiside raviprotsessi mõjust tema elukvaliteedile. Patsiendite raviteekonda kirjeldav kliiniline andmestik aitab mõista, kas patsiendile pakuti tõenduspõhise meditsiini poolt heaks kiidetud ravi, kuid meditsiiniline andmestik ei võimalda mõista, kas patsiendile tehtud ravi ka tema elukvaliteeti parandas. Patsiendi elukvaliteeti ning raviprotsessi mõju kirjeldava andmestiku paremaks kogumiseks õnnestus uuringumeeskonnal liituda rahvusvahelise uuringuga Kaiser.
Rahvusvahelise Kaiser projekti raames uuritakse PRO (patsiendi hinnang tervisetulemile) kogumiseks kasutatava tarkvara kasutuskogemust nii patsientide kui ka haigla töötajate vaates. Uuringu läbiviimise tulemusel hinnatakse kliinilises keskkonnas, kui paljud patsiendid ning arstid võtavad uuringus pakutava patsientide kaugmonitooringu tarkvara kasutusele (adoption), kui paljud kasutavad seda pikema aja jooksul (adherence) ning milline on selle jooksul tekkiv kasutuskogemus (user experience).
Kaiku Health-i tarkvara võimaldab standardiseeritud küsimustike abil välja selgitada, kas ja kuidas muutuvad patsientide raviga seotud sümptomid ja elukvaliteet ravi vältel. Kaiku tarkvara üheks suurimaks plussiks on võimalus ajas järjepidevalt jälgida patsiendi seisundit. Nii on ravimeeskonnal oluliselt parem ülevaade sellest, mis on patsiendiga toimunud näiteks kahe haiglavisiidi vahepeal. Ühtlasi annab tarkvara ravimeeskonnale märku sellest, kui patsiendi seisund hakkab halvenema ning võimaldab temaga kiiresti ühendust võtta.
Kaiku platvormi testitakse kõigis kolmes vähiravi teostavas haiglas ja pilootuuringu faasis pakutakse tarkvara kasutamise võimalust 70 kopsuvähiga patsiendile ja hiljem ka 20 rinnavähipatsiendile.
Lauri Sippola, Kaiku Health’i kaasasutaja ja tegevjuhi sõnul on Kaiku Health-i peamiseks liikumapanevaks jõuks soov aidata kaasa vähihaigete elukvaliteedi parandamisele. “Kaiser projektiga saame suurendada personaalsete digitervise lahenduste kasutamist Eestis. Kogu Kaiser projekt Eestis on suurepärane võimalus meile arenemiseks ja õppimiseks, sest tegemist on esimese üleriigilise projektiga, mis algab samaaegselt kõigis vähki ravivates haiglates”, sõnas Lauri Sippola.
Kaiser uuringu Eesti koordinaatori ja Roche Eesti Digitervise valdkonna juhi Mart Vainu sõnul on ootuseks, et PRO-side kogumist jätkatakse ka peale Kaiser projekti lõppu ja laiendatakse muudele paikmetele ja teiste haigustega patsientidele. “Veel loetud kuud tagasi valitses teadmine, et Kaiku tarkvara jaoks on Eesti turg liiga väike ning lootus kohalikel haiglatel ning patsientidel seda kasutada, oli pea olematu. Eelmise aasta lõpul selgus, et Roche on algatamas rahvusvahelist uuringut, kus Kaiku tarkvara kasutamist võimaldatakse valitud riikides ning meie kohalikul kopsuvähi uuringumeeskonnal õnnestus Kaiser uuringu läbiviijatele positiivselt silma paista. Seeläbi on Kaiser uuringus osalemise üks suurim väärtus Eesti tervishoiu jaoks maailma juhtiva tarkvaraplatvormi eestindamine ning onkoloogia valdkonnas taolise tarkvara pealt esimese praktilise kogemuse loomine. Kui põhjalik alus on loodud, on selle pealt lihtsam edasi liikuda tervel kohalikul onkoloogia valdkonnal,” sõnas Mart Vain.
Kaiser projekti raames teostatava uuringu juht, Ida-Tallinna Keskhaigla kvaliteedijuht Kelli Podošvilev peab uuringus osalemise võimalust väga heaks. “Uuringu peamine väärtus on tarkvara kasutuskogemuse hindamine ehk kuidas nii ravimeeskonna liikmed kui ka patsiendid taolise uue lähenemise omaks võtavad ning milline on nende tagasiside uuringu lõppedes. Samuti õpib ravimeeskond koguma patsientidelt äärmiselt kasulikku infot, et muuta protsess patsiendi jaoks kokkuvõttes paremaks. Näiteks, missugune on patsiendi suutlikkus iseseisvalt sümptomeid tarkvaras raporteerida, neid leevendada või kasvõi tarkvara abil oma ravimeeskonnaga videokõnet teha. Vähetähtis ei ole sümptomite kirja panemise kõrval ka mõõtmine, millist mõju omab raviprotsess tervikuna patsiendi elukvaliteedile ehk see, kuidas patsient ise hindab raviprotsessi tulemust oma hakkamasaamisele.”