Uudised

Pressiteade

 

Kolme vähiravikeskuse, riigiasutuste ja Roche Eesti ühisuuring näitas, et tihedam koostöö ja kvaliteetsed andmed aitavad saavutada paremaid tulemusi terviseandmete käsitlusel ja patsiendi ravimisel

 

Septembris 2022 jõudis lõpule kaks aastat kestnud üleriigiline kopsuvähi andmete koondamise teostatavusuuring. Eesmärk oli kaardistada meditsiiniandmete olemasolu, kvaliteeti ja kättesaadavust, samuti meeskonnatööd ning ressursse, mis on vajalikud alusandmete täiendavaks struktureerimiseks eraldiseisvasse andmebaasi. Uuringu läbiviimiseks kaasati kolmes haiglas prospektiivselt 711 esmase kopsuvähidiagnoosiga patsienti.

Andmete koondamise teostatavusuuring viidi läbi kopsuvähi patsientide andmete näitel. Kopsuvähk valiti uuringumeeskonna poolt välja, sest tegemist on sagedase ja madala elumusega vähivormiga, mille diagnostika- ja raviteekonnal kasutatakse erinevaid diagnostikameetodeid ja raviviise, kopusvähipatsiente ravitakse kõigis kolmes onkoloogilist teenust pakkuvas haiglas ning patsientidega puutuvad kokku erinevad tervishoiutasandid üle Eesti.

Vastutava uurija, Tartu Ülikooli Kliinikumi rindkerekirurgi ja Tartu Ülikooli kaasprofessori dr Tanel Laisaare sõnul on arstidel ja raviteenuse pakkujatel väga vajalik saada meditsiinisüsteemis loodavast informatsioonist ajakohane, ammendav ja kvaliteetne ülevaade, kuid see on seni olnud keeruline. „Teostatavusuuringu käigus mõtestasime läbi ulatusliku andmete struktureerimise ja keskse koondamise protsessi ning tegime selle ka praktiliselt 711 patsiendi andmete abil läbi. Arstitöös tekkivate andmete laiapõhjalise struktureerimise tee on veel pikk, kuid teostatavusuuringuga saime minu hinnangul loodud väga põhjaliku kogemuste vundamendi, mille peale juba järgmisi samme tulemuslikumalt ehitada,“ lisas Laisaar. 

Projektile seatud eesmärkide saavutamiseks keskendus uuringumeeskond põhjalikult ka uuringu disainile ning vormile. “Valisime teostatavusuuringu formaadi, kuna teadsime, et ka vaatamata põhjalikule eeltööle tuleb reaalses andmekogumises ilmselt ette kitsaskohti ning enne rutiinse andmekogumise alustamist tuleb riskidest praktiline ülevaade saada. Selle eesmärgi täitmine meil õnnestus ning tulemused on koondatud uuringu raportisse,” lisas Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskuse juhataja dr Elen Vettus. 

Meditsiiniliste andmete kõrval tuuakse järjest rohkem esile vajadust mõista ka seda, kuidas ravi mõjutab patsiendi elukvaliteeti. “Rahvusvahelised organistatsioonid on välja töötanud standardiseeritud küsimustikud ja protsessid, kuidas patsientide elukvaliteedi muutusi mõõta ning sinna meditsiiniliste andmete juurde liitmisel ka suurema tervikuna mõista” tõi välja Põhja-Eesti Regionaalhaigla innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete juht dr Terje Peetso. “Teostatavusuuringu alaprojektina võtsime just selle aspekti läbikatsetamiseks Eestis kasutusele Kaiku Health tarkvara ning oleme kogemuse suurendamiseks sama tarkvara hakanud edukalt kasutama ka juba järgmistes projektides,” lisas ta.

Patsientide raviteekonda kirjeldavad andmed luuakse arstide igapäeva töö tulemusel ja riiklikust vaatest on võimalik erinevad osapooled digitaalsete lahenduste abil ühisesse inforuumi tuua. „Eesti andmesüsteemid on ehitatud toimima põhimõttel, et andmeid saab erinevate süsteemide vahel ristkasutada sujuvalt ja mugavalt. Teenused arenevad ja meie ootused andmevahetusele kasvavad, mistõttu peame süsteeme kaasajastama. Suuremad muudatused nõuavad põhjalikku läbikatsetamist ning vajavad klinitsistide praktilist sisendit ja siin on teostatavusuuring näidanud parimat praktikat, mida riigi vaates ka järgmistes andmekogumise tegevustest aluseks võtta“ rääkis Sotsiaalministeeriumi innovatsiooni ala asekantsler Nele Labi.

Projekt sai alguse Roche globaalselt algatatud initsiatiivi Shining Towers raames, mille eesmärk on valitud riikides avaliku ning erasektori koosloomes arendada patsiendikeskset täppismeditsiini. Eesti kopsuvähi andmestiku teostatavusuuring oli üks kolmekümnest üleilmsest projektist. 

„Näeme globaalselt, et riikide tasemel on täppismeditsiini rakendamise võimalused ja väljakutsed võrdlemisi erinevad. Viis, kuidas me Eestis keskendusime andmekogumise protsessi parendamisele ja patsientide aktiivsemale kaasamisele annab meile kindlasti tulevikuks mitmeid eeliseid teiste riikide ees ning võimaldab ka järgmiseid innovatsiooniprojekte siia tuua. Kohalik tulemuslik koostöö on siin oluliseks eelduseks ja teostatavusuuringu näitel õnnestus see meil haiglate, ministeeriumi, Tervisekassa ning Roche ühisel eestvedamisel suurepäraselt,“ rääkis Roche Eesti personaalmeditsiini valdkonna juht Andre Koit. 

Uuringumeeskonna osapoolteks olid Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida-Tallinna Keskhaigla, Sotsiaalministeerium, Tervisekassa ning Roche Eesti OÜ. 

Uuringu tulemusi tutvustatakse 12. mail Sotsiaalministeeriumis. 

 

Tutvu uuringu raportiga siin.