Mida on oluline teada sclerosis multiplex´ist?

Sclerosis multiplex (SM) on kesknärvisüsteemi (KNS) haigus, mis kahjustab pea- ja seljaaju ning nägemisnärve. Tavaliselt mõeldakse sellest kui ühesugusest haigusest, kuid tegelikult on selle kulg ja sümptomid erinevatel inimestel erinevad.

Kellel tekib SM?

Sclerosis multiplex on kõige sagedasem mittetraumaatiline puude tekkepõhjus noorte inimeste seas.1,2

SM-i diagnoositakse tavaliselt
20. ja 40.
eluaasta vahel3

SM-i esineb naistel
kaks korda
sagedamini kui meestel2

SM-i põeb maailmas ligikaudu
2,3 miljonit inimest
ehk
1 inimene 3000-st.2

SM levimus on kõrgeim ekvaatorist kaugemal asuvates riikides4

Põhja-Ameerikas esineb SM ligikaudu
1 inimesel 710-st
2

Euroopas esineb SM ligikaudu
1 inimesel 925-st
2

Austraalias esineb SM ligikaudu
1 inimesel 1050-st
2

SM võib mõjutada peaaegu iga kehaosa ja meelt

Sclerosis multiplex-iga inimestel võib esineda palju erinevaid sümptomeid.5

90%Kuni 90% SM-iga inimestest kogevad väsimust6

50%Enam kui 50%-l SM-iga patsientidest tekivad 15 aasta jooksul pärast haiguse avaldumist kõndimisraskused5,7,8

20%Sageli esineb nägemishäireid. 15-20%-l SM-iga inimestest on see esimene haiguse sümptom9

80%Vähemalt 80%-l SM-iga inimestest tekivad põieprobleemid10

2xSM-iga inimestel tekib ligikaudu 2 korda suurema tõenäosusega depressioon11

2xUnehäireid esineb SM-iga inimestel kaks korda suurema tõenäosusega12

SM-i kulg võib olla erinev

Sclerosis multiplex liigitatakse eri tüüpideks vastavalt sellele, kuidas haigus üldiselt käitub ning kas aja jooksul esineb haiguse aktiivsust ja puude püsivat süvenemist või mitte.

Lisainfot sagedamini esinevate haigusvormide - ägenemiste ja remissioonidega kulgeva ja primaarselt progresseeruva SM-i sarnasustest ja erinevustest leiate siin.

RRMS

Ägenemiste ja remissioonidega kulgev SM

SPMS

Sekundaarselt progresseeruv SM

PPMS

Primaarselt progresseeruv SM

Haiguse aktiivsuse hindamine

Olenemata SM-i kulust võivad nii SM-i ägenemistega kui progresseeruvad vormid olla eri ajahetkedel aktiivsed või inaktiivsed.13 Haiguse aktiivsusele võivad väliselt viidata uued või süvenevad nähud või sümptomid. Lisaks võib esineda silmale nähtamatu haiguse aktiivsus, mida on võimalik tuvastada spetsiaalsete uuringutega, nagu magnetresonantstomograafia (MRT).

  • Ägenemine

    Ägenemine

    SM-i retsidiiv ehk ägenemine põhjustab uusi sümptomeid või vanade sümptomite süvenemist14 Ägenemine peab kestma vähemalt 24 tundi ning vahe eelmise ägenemisega peab olema vähemalt üks kuu. Enamik ägenemisi kestab mõnest päevast kuni mitme nädala või isegi kuuni ning sellele võib järgneda mittetäielik või täielik taastumine.

  • Puude süvenemine

    Puude süvenemine

    See, kui kiiresti või aeglaselt puue süveneb, võib olla erinev, kuid progressiooniga kaasneb puude püsiv süvenemine aja jooksul.

  • MRT aktiivsus

    MRT aktiivsus

    Haiguskolded on põletikulised või kahjustatud KNS-i piirkonnad, mida võib näha MRT uuringul. Haiguskolded võivad ilmuda või suureneda ilma koheselt märgatavate tagajärgedeta, kuid need võivad olla pöördumatu kahjustuse ilminguks ning viia puude süvenemiseni.15

Uuringud jätkuvad

Sclerosis multiplex-il tervistavat ravi ei ole, kuid jätkumas on uuringud, mille eesmärk on haigust paremini mõista ja ravida.5

Mis põhjustab SM-i?
Milliste uute võimaluste abil saab haiguse aktiivsust jälgida?
Kuidas välja töötada SM ravimeid?
Kuidas prognoosida, millised patsiendid millisest ravist kasu saavad?

Tags: Sclerosis multiplex

Viited

  • 9. National Multiple Sclerosis Society. Vision Problems. Available at: https://www.nationalmssociety.org/Symptoms-Diagnosis/MS-Symptoms/Vision-Problems. Accessed 28 May 2020
  • 10. National Multiple Sclerosis Society. Bladder Problems. Available at: http://www.nationalmssociety.org/Symptoms-Diagnosis/MS-Symptoms/Bladder-Dysfunction. Accessed 28 May 2020
  • 11. Siegert RJ, Abernethy DA. (2005). Depression in multiple sclerosis: a review. J Neurol Neurosurg Psychiatry, 76:469–475.
  • 12. Lobentanz IS, et al. (2004). Factors influencing quality of life in multiple sclerosis patients: Disability, depressive mood, fatigue and sleep quality. Acta Neurologica Scandinavica, 110:6–13.
  • 13. Lublin F.D. et al. (2014). Defining the clinical course of multiple sclerosis. Neurology, 83(3),278-86.
  • 14. National Multiple Sclerosis Society. Managing Relapses. Available at: http://www.nationalmssociety.org/Treating-MS/Managing-Relapses. Accessed 28 May 2020
  • 15. Erbayat A, et al. (2013). Reliability of classifying multiple sclerosis disease activity using magnetic resonance imaging in a multiple sclerosis clinic. JAMA Neurol, 70(3):338-44.