Saaremaalt võrsunud teadlane Andre Koit tegutseb selle nimel, et vähk ei oleks inimeste jaoks lähim sõna surmale.

Monika Metsmaa
[email protected]  

Kolme aasta eest doktorikraadi kaitsnud Andre Koit (37) tegutseb Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) keemilise bioloogia labori teadurina ja uurib vähirakkude toimimist. Samuti töötab ta biotehnoloogiaettevõttes Roche personaalmeditsiini valdkonna juhina, tehes koostööd peamiselt Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu ülikooli kliinikumi ja Ida-Tallinna keskhaigla onkoloogidega ning haigekassa ja sotsiaalministeeriumi innovatsiooniosakondadega. Ikka efektiivsema tervishoiusüsteemi nimel.  

Andre Koidu huvi reaalteaduste vastu sai alguse juba Valjala põhikoolis õpetaja Imbi Oolupi põnevaks muudetud keemiatundides. Järgmistes õppeastmetes sai see huvi vaid hoogu juurde.

Andre sõnul polnud ta keemiahinded gümnaasiumis just klassi kõige paremad, ometi osales ta keemiaolümpiaadidel.

"Olümpiaaditeemad tundusid palju põnevamad kui tunnis läbivõetav materjal," põhjendab Andre. Keemiatundides tuli aga osaleda ja nii juhtuski, et hiljem sai ta klassikaaslaselt ühe harjutuse käigus tagasisidet, et: "Mida rohkem sa keemiatunnis räägid, seda rohkem me peame õppima."  

Andre keemiaõpingud jätkusid Tartu ülikoolis. Kõrgkoolis kaitses ta veel kaks magistrikraadi, kuid doktoriõpinguteks tol hetkel veel selget plaani ei olnud. Elu käib aga oma rada pidi. Ootamatult sai Andre lähedane vähidiagnoosi ja mõni aeg hiljem ka suri.

Andre tunnistab, et võttis aega, enne kui esmane pelgus selle haiguse ees muutus huviks. Peagi asus ta aga KBFI-s Tuuli Käämbre uurimisrühmas rinnavähi metabolismi uurima. Kolm aastat tagasi kaitstud doktoritöös käsitles Andre Koit vähirakkude bioenergeetika eripärasid, mis on seotud kasvajate erineva agressiivsuse ja ravivastusega.

Täppisravimid – väga täpselt sihitud

Bioloogilisi mehhanisme, mis võivad inimese ükskõik millises rakus valesti minna ja lõpuks vähkkasvaja tekitada, on väga palju, tõdeb dr Andre Koit. "Iga inimese vähk on erinev ning seepärast ei toimi ka üks ravim kõigi inimeste puhul ühtmoodi – mõne inimese puhul töötab väga hästi, mõne puhul pigem ei tööta ja mõnele ei saa seda isegi soovitada, sest see teeks suuremat kahju kui kasu. Enamasti ei oska me seda hästi ennustada."

Seetõttu ongi tähtis töötada välja ravimid, mis võib-olla toimiksid küll väikesel grupil inimestest, see-eest aga väga hästi ega omaks nii palju kõrvalmõjusid.

"Selleks et väga täpselt sihtida õigele patsiendile õige ravi õigel ajal, on enne ravi määramist vaja teada, mis on raku bioloogias valesti läinud," ütleb Andre Koit. "Siin on teadusel peamine roll."  

Andre ise uurib vähirakkude metabolismi ja energiamajandust ehk seda, kuidas vähirakud ümbritsevast keskkonnast toitaineid tarbivad. Vähipatsientidelt opereeritud kasvajaproovide peal tehtud katsete käigus (laborihiirte ja rottide peal Andre katseid ei tee, kuna nende loomade rakkude metabolism on hoopis erinev inimese rakkude omast – toim) selgus, et need kasvajad, mis väga palju hapnikku tarbivad, on ka väga agressiivsed. Andre sõnul läheb see teadmine vastuollu saksa biokeemiku ja füsioloogi Otto Warburgi saja aasta taguse, Nobeli preemiaga pärjatud avastusega, et vähk justkui tekib seetõttu, et rakud lõpetavad ühel või teisel põhjusel hapniku tarbimise. Selle teed rajava avastuse üle käivad siiani suured vaidlused, kuna erinevad uuringud on andnud vasturääkivaid tulemusi.

Aastate jooksul on laborites tehtud mitmeid paljulubavaid avastusi ning esialgu juba arvatud, et vähihaigus saab nüüd seljatatud, kuid kahjuks jõuab laborilaudadelt arstide arsenali vaid mõni üksik molekul.

"Põhjus, miks laboritingimustes näidatud esmane särav tulemus aja jooksul läbikukkunuks loetakse, on võrdlemisi proosaline – edasiste põhjalike katsete käigus selgub, et tegelikult sellest siiski inimestele mingit abi pole," ütleb Andre.

Kuidas jõuda arusaamani, missugune vähiravim toimib ja milline mitte?

"Kui rääkida rakuhingamisest, siis kõigepealt on tarvis mõõta, millise patsiendi vähk tarbib näiteks aktiivselt hapnikku ja kelle vähk niiväga mitte," selgitab Andre. "Seejärel tuleb tuvastada need "pudelikaelad" rakuhingamise süsteemis, mida peab ravimiga sihtima, et surmata just vähirakk ja mitte kahjustada inimese terveid rakke."  

Keemiaravi ja täppisravi erinevust selgitab Koit nii. Keemiaravi külvatakse üle kogu organismi ja kuna see tapab ühtmoodi kõiki kiiresti jagunevaid kudesid, loodetakse, et sellega saavad pihta ka vähirakud. Täppisravi eesmärk on aga rakendada molekule, mis mõjuvad vaid vähirakkudele ja omavad sealjuures inimese tervetele rakkudele minimaalset mõju, kui sedagi. Andre hinnangul on see aga väga keeruline – kuna vähirakud on saanud alguse normaalsest rakust, ei ole vahe terve raku ja vähiraku vahel väga suur.

Oma töö tõttu Roche`i personaalmeditsiini valdkonna juhina teab Andre, et tihti jõuavad uued vähiravimid Eesti inimesteni palju hiljem kui Euroopas keskmiselt. Samuti jõuab neid siia vähem.

"Vähiravifond Kingitud Elu on sageli ainus koht, mille kaudu meie inimestel on võimalik ligi pääseda uutele innovaatilistele ravimitele, kui teised ravivalikud on otsa saanud ja tervis veel lubab," nendib Andre Koit.

Andre sõnul on meditsiin viimase kümne aastaga tohutult arenenud. "Paraku ei ole see hüpe meid veel finišisse toonud," tõdeb Andre. Statistika järgi saab Eestis vähidiagnoosi ligi üheksa tuhat inimest aastas. "Suur osa neist saab tänu varasele avastamisele, lõikusele või ravimitele terveks ja seega ei ole juba täna vähk lähim sõna surmale," ütleb Andre. "Nende puhul aga, kes ei tervene, on eesmärk saada haigus nii palju kontrolli alla, et see inimese elu ei segaks või teeks seda võimalikult vähe."

Selleni, et vähist saaks samasugune krooniline haigus nagu kõrge vererõhk või diabeet, on Andre Koidu hinnangul veel pikk maa minna.

Tema sõnul pole vähi puhul oluline mitte üksnes selle bioloogiline, vaid ka sotsiaalne ja psühholoogiline aspekt. Mõlema osas vajaksid vähihaiged rohkem toetust.

"Samas on tähtis ka see, et inimesed ise võtaksid aktiivsema rolli nende ravi puudutavate otsuste tegemisel – tunneksid rohkem huvi oma haiguse ja ravivõimaluste vastu," räägib dr Koit.

"Praegu vaatab patsient alt üles arstile otsa, et palun, tehke mind terveks," selgitab Andre. "Tähtis on aga teada, kas see, mida me ühiskonnana inimese ravimiseks teeme, teda ka tegelikult aitab, tema elukvaliteeti paremaks muudab. Siin peamegi oskama patsiendi tagasisidet õigesti koguda ja mõtestada."

Koostöös haiglatega töötabki Roche selle nimel, et panna raviprotsessis kõlama ka patsiendi hääl. Andre hinnangul on sealjuures oluline vaadata mitte üksnes ravi kui üksikut etappi, vaid kogu raviteekonda tervikuna: "See ongi siht, mille suunas tervishoid järgmise kümne aasta jooksul areneb."

Tervetel inimestel on seevastu võimalik juba täna väga palju ära teha selleks, et ei peaks kunagi eeltoodud teemadega silmitsi seisma. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul oleks võimalik koguni 30–50% kõikidest vähijuhtudest vältida ning seda tänu muudatustele elustiilis. "Lõpetage suitsetamine, säilitage normaalne kehakaal, toituge tervislikult, tarbige alkoholi vaid väheses koguses, vältige liigset päiksevalgust ning andke kehale regulaarset füüsilist koormust," toob Andre välja peamised WHO soovitused.

Mediteerib kala püüdes

Vaatamata sellele, et Andre jagab end kahe töökoha vahel ning peab teinekord doktorantidele ja magistrantidele loenguid, ta vaba aja nappuse üle ei kurda. Pealegi – osa tema hobidest on niikuinii seotud ta tööga. Andre hinnangul on teadusartiklite lugemiseks ja kirjutamiseks kulutatud tunnid väga hästi veedetud aeg. Ka tema doktoritöö on suuresti tehtud hobi korras – igapäevaülesannete kõrvalt.    

Kui rääkida neist hobidest, mis pole tööga seotud, siis meeldib Andrele reisida. Vahest kõige mõnusam viis aega veeta on aga looduses viibida – eriti kalavete ääres. Kodusaarele jõudes võtab teadlane, kui vähegi mahti, õnge ja läheb jõe äärde särjele. Haugipüügihooajal võib teda aga mõnikord kohata lahtede vahel.

"See, kas kala näkkab või mitte, ei olegi nii tähtis," arvab Andre. Pigem naudib ta protsessi ennast – on ju korgi jälgimisel või spinningu kerimisel omamoodi meditatiivne ja rahustav mõju.

Vahel laseb Andre Koit püütud kala vette tagasi – siis, kui too pole viga saanud.

"Elagu pealegi edasi," leiab teadlasest hobikalamees.           

 

CV

 

Andre Koit

Sündinud 12. juunil 1983 Kuressaares

 

Haridus

Tartu Ülikool, keemia bakalaureuseõpe 2002–2005 

Tartu Ülikool, keemia magistriõpe 2005–2008

Tartu Ülikool, ettevõtlus ja tehnoloogia juhtimine, magistriõpe 2009–2013 

Tallinna Tehnikaülikool, geenitehnoloogia doktoriõpe 2012–2018 

 

Töö

Est-Agar AS, tehnoloog, hiljem arendusjuht 2005–2010 

Elcogen AS, müügijuht 2010–2016, 

KBFI keemilise bioloogia labor, teadur 2018–... 

Roche Eesti OÜ, personaalmeditsiini valdkonna juht 2019–...